Tehnokratt Peeter Marvet usub, et Eesti edu
järgmise kümne aasta jooksul sõltub haridusest.
Marveti sõnul on 10 aastat nii lühike aeg, et väga raske on täpselt öelda, mis tuleb. „Me kõik hindame tehnoloogia arengut üle lühikeses perspektiivis ja pikas perspektiivis alahindame,“ lisas ta.
Marveti meelest on kõige olulisem tuleviku seisukohast hariduse küsimus, kuhu Linnar Viik ka oma mõttelennu lõpus jõuab. „Kõik sõltub sellest, kuidas me oma inimesi õpetame ja kuidas nad õpivad. Sellest sõltub ennustuste realiseerimise määr. Kui 2008 võib öelda, et enamik inimesi kasutab arvutit nagu Linnar Viik ja Peeter Marvet tegid seda aastal 1998, siis kui me 2018 ütleme, et inimesed kasutavad arvutit nagu Viik ja Marvet täna, siis see ei ole päris see, kuhu me tahame jõuda,“ selgitas ta oma mõtet.
Kuigi Viik näeb, et kohalik sisu on ka tulevikus oluline, usub Marvet suuremat üleilmastumise trendi. „Võtame üle teiste kogemusi, anname vastu omi,“ kirjeldas tehnokratt asjade loomuliku arengut.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuid Marveti sõnul sõltub siiski hariduse arengust, et ka näiteks mõtlemise protsesse positiivses suunas muuta. „Palju tuleb rabeleda,“ lisas ta.
Seotud lood
Netiguru Peeter Marveti sõnul on Tallinna
veebileht ebaõnnestunud – otsing on nõrgapoolne, info järjestus juhuslik ning
üldse on tema sõnul kogu leht lastud kasutusse ilma põhjalikuma testimiseta.
Aripaev.ee alustas artiklitesarja „Eesti
2018“, milles esitavad Eesti tuleviku kohta oma nägemuse valitud Eesti
arvamusliidrid.
IBMi Eesti juht Valdo Randpere on
veendunud, et kümne aasta pärast on interneti kindlasti palju kasitum ja
viisakam kui praegu.
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.