2008. aasta esimese kahe kuuga laekus
Tallinna linnakassasse 1,12 miljardit krooni, ent kahe kuu väljamaksed kulutuste
katteks olid kokku 1,18 miljardit krooni.
Esimese kahe kuuga laekus Tallinna linnakassasse 14,7% aastaks kavandatud mahust, väljamakseid tehti 15,2% eelarveaastaks kavandatust.
Toomas Pirn Raepressist ütles aripaev.ee-le, et see on täiesti normaalne ning mingit pankrotiohtu linnal ei ole. Pirn lisas, et mõni kuu ongi kulutused suuremad, teine kuu jälle tulud ning peale selle on veebruarikuu lõpu seisuga oli linnakassas 581,8 miljonit krooni.
Sotsiaaldemokraadist linnavolikogu liige Jaak Juske sõnul on linn graafikust umbes 2 protsendiga maas. "Eelmisel aastal pääses Tallinn pankrotist ainult seetõttu, et üleelmisel aastal oli laekumine nii suur," meenutab Juske. Ta hoiatab, et linn on võtnud väga suuri kohustusi seoses meediaeelarvega ning soovitab keskerakondlikul linnavolikogul peeglisse vaadata. "Lisaeelarve tegemine oleks selgelt ohtlik," märgib ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna
fraktsiooni esimehe Remo Holsmeri hinnangul näitab linnaeelarve alalaekumine
keskerakondliku linnavalitsuse laristavat juhtimisstiili, teatas
erakond.
Tallinna linnavalitsus kiidab homsel
istungil heaks arvelduslaenu lepingu Nordea pangaga, laenu limiidiks on 20,45
miljonit eurot (320 mln kr)
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.