AS Eesti Statoil asendab kahe aasta jooksul
27 teenindusjaamas kokku 78 tankurit, investeerides uuendustesse üle 20 miljoni
krooni. Uue tehnoloogiaga tankurid tagavad klientidele kiirema tankimise ja
tangitava kütuse koguse veatu täpsuse, teatas firma.
Käesoleval aastal paigaldatakse 17 teenindusjaama kokku 50 uut tankurit. Uuendustega jätkatakse 2009. aastal, mil on plaanis asendada veel 28 tankurit 10 teenindusjaamas. Muudatuste käigus luuakse juurde ka varikatuse all olevaid tankimiskohti diislikütuse tankijatele. AS-i Eesti Statoil jaemüügijuhi Indrek Nõlvaku sõnul garanteerivad uue tehnoloogiaga tankurid tarbijatele senisest veelgi täpsemate kütusekoguste väljastamise ning kiirema tankimise protsessi.
Kui 2003. aastal moodustas diislikütust tarbivate autode osakaal kõigist autodest Eestis ligi ühe viiendiku, siis tänavuseks on Eesti tänavatel üle 200 000 diislikütust tarbiva auto ja üle 450 000 bensiinimootoriga auto. „Arvestades, et diiselmootoriga autode osakaal on viimastel aastatel aina kasvanud, moodustades juba pea kolmandiku Eestis registreeritud autodest ning prognoositakse trendi jätkumist, soovime laiendada ka diislikütuse tankimisvõimalusi teenindusjaamades,” selgitas Nõlvak.
Tarbijakaitseamet teostas 2007.aasta oktoobris järjekordselt koostöös AS Metroserdiga kütusetankurite väljastatava kütusekoguse kontrollmõõtmised 10 kütusemüügi firma tanklates, suurimad rikkujad olid Statoil ja Lukoil. Kokku kontrolliti toona 42 kütusetankurit, millest 18 hälve oli lubatust suurem. 17 kütusetankuri väljastatud kütusekogus oli lubatust väiksem ja ühel tankuril suurem (viimase puhul tarbijat ei peteta, kuna ta saab kütust rohkem).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Täna kell 13.00 langetab AS Eesti Statoil
diislikütuse jaemüügihinda 40 senti liitrilt tulenevalt diislikütuse
sisseostuhindade odavnemisest maailmaturul.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.