Sotsiaalministeerium tahab koostöös
haigekassaga vähendada poole võrra nende eriarstide arvu, kes peavad Eesti 11
üldhaiglas vältimatu arstiabi andmiseks ööpäev läbi valves olema.
Kui praegu on haiglad kohustatud hoidma kogu aeg valvearstidena tööl nelja spetsialisti, siis alates 1. aprillist tuleb ööpäev läbi haiglas kohal olla kõigest kahel arstil, kirjutas postimees.ee.
Valvete koomale tõmbamine tähendab rahalist kokkuhoidu. Haigekassa maksab oma uue hinnakalkulatsiooni järgi üldhaiglale valveteenuse eest aastas 1,69 miljonit krooni, mis kahe arsti puhul tähendab 3,38 miljonit krooni. Kümne haigla puhul säästetaks ligi 37 miljonit krooni aastas.
Ministeerium on veendunud, et plaanitav muudatus ei halvenda patsientide olukorda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Viljandi Haigla juhatuse esimehe Ülle Lumi sõnul on ühelt poolt mõistetav, et arste tahetakse võimalikult optimaalselt rakendada. „Samas ei saa kolme suppi keeta ühes potis, sest haiglad on eri suurusega ja teenindavate inimeste hulk erinev,“ sõnas Lumi, lisades, et Viljandi haigla jaoks oleks kaks valvearsti liiga vähe.
Seotud lood
Negatiivses eelarves tehti suurim kärbe
sotsiaalvaldkonnas, haigekassa tuli negatiivsest eelarvest seekord puhtalt välja
ning ühtegi summat kärpima ei pidanud.
Kokkuhoiu nimel tahab haigekassa vähendada
ravipäevade arvu, ja kui patsient ettenähtud perioodist kauemaks ravile
jäetakse, satub haigla ise majandusliku surve alla.
Pealinnas leidub mitmeid perearstikeskusi,
kes küsivad patsientidelt ambulatoorse külastuse korral vabatahtlikku ehk
sisuliselt varjatud visiiditasu. Paraku pole see seadusega kooskõlas, kirjutab
ajaleht Pealinn.
Nina-, kõrva-, kurguarsti Tiina Pruler-Ildi
hinnangul on Eestis puudu üks põlvkond arste, mis on arstiabis toonud kaasa juba
hulga tagasilööke.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.