Rakvere uhiuue Vaala keskuse
avanädalavahetus tõi omajagu sekeldusi, probleeme oli autode parkimisega,
kassasüsteemiga ja ka sularahaautomaatide tööga.
“Oleme linnale nelja miljoni krooni eest teid ehitanud,” rääkis Vaala keskuse juhataja Tiit Tsarski põhjendades kõnniteede puudumist ja asjaolu, et jalgrattahoidjad olid sootuks ära unustatud uue keskuse lähedusse paigaldada, kirjutas Virumaa Teataja.
Probleeme oli esimestel päevadel teisigi: nimelt sattus Maksimarket tõsiselt hätta kassasüsteemiga, mis tunnistas osa kaupu olematuks, teistele andis valesid hindasid, pühapäeval oli rivist väljas Hansapanga sularahaautomaat ning esines takistusi ka kaardimaksetega.
“Ilmselt maadleme nendega veel terve nädala, seepärast palume ostjatelt mõistmist ja kannatust,” vabandas Rakvere Maksimarketi juhataja Tõnu Liblik kaubandusketis käivitusprobleemide pärast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vaala kaubanduskeskuse esimene etapp läks maksma 14o miljonit krooni ja keskuses asub 26 kaubandus- või teenindusettevõtet.
Seotud lood
Rakvere linnavalitsus pöördub kohtusse, et
saada kätte raha, mille linn kulutas Tsentrumi kaubanduskeskuse ehitustööde
käigus lõhutud promenaadi remontimisele.
Rakvere ordulinnuse külje all asuv
restoran-külalistemaja on müügis 275 000 euro ehk 4,2 miljonit krooniga.
Jaekaubandusettevõte Põlva Tarbijate Ühistu
rajab Põlvasse uue kaubanduskeskuse, millesse investeeritakse 60 miljonit
krooni.
Leedu kinnisvaraarendaja Akropolis plaanib
Narva ehitada 800 miljonit krooni maksva kaubanduskeskuse.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.