Keila Linnavalitsus tegi ettepaneku
kehtestada 1. jaanuarist 2% maamaksumäär. Kui eelnõu peaks jõustuma, on
prognoositav maamaksust saadud tulu 2008. aasta linnaeelarves
2 450 000 krooni.
Alates 1997. aastast on Keila linnas ühtseks maamaksumääraks 1,4%. Arvestades aga elatustaseme tõusu ja majanduskasvu, leidis Keila linnavalitsus, et on otstarbekas maamaksu määra suurendada.
2006. aastal laekus Keila linna eelarvesse maamaksuna 1 777 229 krooni, 2007. aastal on planeeritud laekumine 1 800 000 krooni.
Seotud lood
Tallinna linnavalitsus võttis vastu otsuse
tõsta maamaksumäära 1,5 protsendini, seega tõuseks maamaks 2,5 korda.
Viljandi linnapea Kalle Jents rääkis
aripaev.ee-le, et nad otsustasid just maamaksu mitte tõsta.
Keila linnavalitsuse teatel paluvad nad
rohkem kui 9000 linnaelanikul aastavahetuseks üles leida need 600 naabrit,
kelle tulumaks läheb mõne muu omavalitsuse kaukasse.
Viimsi vallavolikogu esimehe Aarne Jõgimaa
sõnul on vallas maamaksu tõstmise põhjus varasemate vallajuhtide tegevusest
tulenenud kahju, millest sellel aastal on vald ära maksnud 30 miljonit
krooni.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.