Autoärimees Raivo Kütile Amserv Grupist
teeks 122 miljoni krooni suurune dividenditulu peavalu, sest siis
peaks ju kohe mõtlema, mis sellega teha ja kuhu see paigutada.
"See teeks peavalu, sest peaks raha ju kiiresti kuskile tagasi paigutama," kommenteeris Kütt võimalikku peavalu seoses 122 miljoni krooni suuruse dividendituluga.
Raha paigutamise ja välja võtmise summa kohta Kütil veel kindlaid plaane polnud. Samas arvas Kütt, et näiteks helikopteri või lennuki ostoleks natuke mõttetu.
Oma 16,17 miljoni suuruse dividenditulu kohta ütles Kütt, et see pole ju kõik päris nii nagu paistab, ehk tegemist on ikkagi üsna hüpoteetilise numbriga. "Huvitavam oleks hoopis teada, kui palju keegi täpselt välja võtab," tõstatas ärimees küsimuse ning lisas kohe juurde, et seda on samas vist väga raske teada saada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Raivo Kütt kiitis äriga tegelevaid naisi ning kordas juba teistegi meessoost dividendimiljonäride poolt välja käidud arvamust, et naised tegelevad peamiselt väiksemate projektidega, mis nende dividenditulusid sedavõrd suureks ei kasvata, et TOPPidesse sattuda. "Naised ei võta suuri riske," leidis Kütt.
Seotud lood
Aripaev.ee avaldab Eesti dividendisaajate
TOP 500 täisnimekirja.
Täna ilmunud Äripäeva
dividendimiljonäride TOPis 2 miljoni krooniga 448. kohal olev Ülemiste City juht
Gunnar Kobin peab taolise edetabeli koostamist mõttetuks, sest see ei kirjelda
mitte midagi.
Investeerimispankur Rain Lõhmus, kes täna
Äripäeva avaldatud dividendimiljonäride TOPis platseerus 22,34 miljoni kroonise
tuluga 14. kohale, usub, et naisi on edetabelis vähe nende ettevaatlikkuse
tõttu.
Eesti dividendimiljonäride TOP
500 neljakümnendale kohale maandunud Jaanus Laugus ütles aripaev.ee-le, et
aastad pole vennad ja dividendituluga tahab ta eelkõige abikaasale turvatunnet
tekitada.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.