Alates 21. detsembrist laieneb Euroopa
Liidu Schengeni viisa- ja õigusruum Eestile ja veel kaheksale ühenduse
liikmesriigile.
Otsusest teatas Euroopa Liidu eesistuja Portugal, kelle esindaja sõnul ei pea Eesti, Läti, Leedu, Malta, Poola, Sloveenia, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari kodanikud sellest päevast enam Schengeni viisaruumi sisepiiridel passi näitama, vahendas ETV24 „Aktuaalse kaamera“ uudist.
Ühinemise peavad ametlikult kinnitama Euroopa Liidu ministrid novembris.
Seotud lood
Euroopa Komisjon eraldas Eestile Schengen
Facility programmi raames 77 miljonit eurot ehk 1,2 miljardit eesti krooni,
Eesti riik on omalt poolt hetkeseisuga välja käinud juba ligi 86 miljonit
krooni.
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate
Assotsiatsiooni peasektretäri Toivo Kuldkepi sõnul on Eesti ühinemine Schengeni
viisa- ja õigusruumiga ainult positiivne, sest nüüd tulevad tema sõnul
loodetavasti Eestisse ja läbi Eesti ka Vene vedajad sõitma.
Baltika tegevjuhi Meelis Milderi sõnul on
Euroopa Liidus vahe tegemine ebameeldiv, Schengeni süsteemiga liitumine on mõjub
Eestile tema arvates hästi.
Sellenädalane kontroll Narva piiripunktis
ja septembris toimuv Tallinna Lennujaama kontroll võivad näidata, kas Eesti on
valmis aasta lõpuks liituma Schengeni viisasüsteemiga.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.