Tallinna ööklubi Amigo turvameestelt peksa
saanud vene keelt kõnelevate meeste advokaadi Aleksander Varese väitel sai tüli
ühe versiooni kohaselt alguse, kui ärimehed ei saanud aru neile eesti keeles
esitatud korraldustest.
"Põhimõtteliselt on nad tallinlased, avalikkusele tundmatud isikud, täiesti tavalised firmajuhid, pereinimesed. Nad suhtlevad põhiliselt vene keeles, kuigi mõistavad eesti keelt," selgitas advokaat Postimees.ee-le meeste tausta.
"Hetkel on plaan tehtud niimoodi, et pöördume nõudega kohtusse. Kui Amigo leiab võimaluse midagi vabatahtlikult hüvitada, võib selles osas loomulikult läbi rääkida, asi rahumeelselt ära lõpetada. Mis puudutab kahjude hüvitamist, siis loomulikult ootaks, et Amigo ööklubi tunnetaks mingit vastutust selle eest, mis juhtus," rääkis ta.
Varese sõnul ei ole ravikulude täpset suurust määratud. "Kui me räägime moraalsest kahjust, siis me taotleme selle määramist kohtu äranägemise järgi, konkreetset summat märkimata. Kahjutasu võib olla kannatanu kohta poolsada tuhat või niimoodi," lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Café Amigo on edastanud kõik enda käsutuses
olevad 14. septembri juhtunuga seotud info ja materjalid politseile. Samas Café
Amigo ega Sokos Hotel Viru juhtkond pole siiani ööklubis toimunud kahe ärimehe
peksu videolinti näinud.
Mõni päev pärast ööklubi Amigo
peksmisskandaali puhkemist võttis Ekspressiga ühendust tundmatuks jääda sooviv,
ent jutu järgi piisavalt pädev noor mees ning vihjas, et kogu selle võika, ent
samas mitte just enneolematu loo puhus suureks skandaaliks turvafirma Falck
(tänase nimega G4S).
Kaks nädalat tagasi lebas Tallinna ühe
popima ööklubi Amigo turvaruumi põrandal kaks meest, käed seljal raudus. Ümber
turvamehed, kes maaslamajaid pool tundi jalgade, kanna, rusikate, küünarnukkide
ja lõpuks taskulambiga peksid.
Ajakirjanduses Amigo-Kaidoks ristitud
skandaalse ööklubi vahetuseülem andis endast politseile laupäeval ise märku,
sest uurijad olid tema otsimisel sattunud valejälgedele.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.