Nädalat lõpetavas Äripäeva raadio hommikuprogrammis selgitavad nii Eesti Panga president kui ka peaminister, mida teeb Euroopa keerulises seisus edasi.

- Hommikuprogrammis loome telefoniühenduse peaminister Kristen Michaliga, et uurida, mis saab Ukraina aitamisest, kui Ungari seisab sellele risti ees.
- Foto: Liis Treimann
Kui neljapäeva pärastlõunal teatas Euroopa Keskpank intressiotsusest, siis reede hommikul on Eesti Panga president Madis Müller raadiostuudios, et rääkida lähemalt, mida sõja tõttu muutunud majandusolukord rahapoliitika jaoks tähendab.
Otse Brüsselist on telefoniühendus ka peaminister Kristen Michaliga, kel on värskelt selja taga arutelud Euroopa kolleegidega, teiste seas ka Ungari peaministriga, kes on otsustanud aprillikuiste üldvalimiste eel blokeerida kõike, mis aitaks Ukrainat.
Lisaks kuuleb hommikul mõtteid ja muljed põllumeeste meeleavalduselt, kaitsetööstusettevõtte Rantelon eestvedaja Karl Taklaja räägib laienemisplaanist Poola suunal ning Äripäeva ajakirjanik Linda Eensaar selgitab, mida täpselt teha eelootaval nädalavahetusel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saadet juhib Indrek Lepik, uudiseid toimetab Kristjan Kurg.
Saatepäev jätkub nelja saatega:
10.00 – 11.00 “Sisuturundussaade”.
Metroserdi rakendusuuringute keskuse üks fookusvaldkond on terviseandmed. Et terviseandmed on aga tundlikud ja eriliigilised, on siin päris palju piiranguid ning regulatsioone nii siseriiklikult kui Euroopa tasandil. Samas peitub andmete teiseses kasutamises väga palju võimalusi nii teadlaste, riiklike asutuste kui ettevõtjate jaoks. Et uuendusliku ja murrangulise idee, toote või teenusega rahvusvahelistele turgudele jõuda, ulatab seadusrägastikus navigeerimisel ja valideerimisel abikäe Metrosert. Saates räägib Metroserdi rakendusuuringute keskuse terviseandmete juht Janne Pullat sellest, mis on üldse teisesed terviseandmed, kuidas Metrosert hea idee seadusandlikust takistusrajast läbi aitab ning millist lisandväärtust seeläbi riigile ja igale inimesele luuakse. Saatejuht on Tuuli Seinberg.
11.00 – 12.00 “Äripäeva eetris”.
Nädala sõnumeid kokku võtvas arvamussaates analüüsime keskpankade intressiotsuseid uues ja vanas maailmas ning majanduse väljavaateid, vaatleme Lähis-Ida sõjatule tagajärgi maailmamajandusele ja igaühe rahakotile. Võtame ette kodubörsi uudised: dividendikevade, võlakirjaemissioonid ja ühe eelseisva IPO. Nagu alati kuulutame välja nädala võitja ja kaotaja. Stuudios on Äripäeva ajakirjanikud Nele-Mai Olup, Kristjan Pruul ja Neeme Korv.
13.00 – 14.00 “Läbilöök”.
Seekordne läbilööja on Piret Järvis-Milder, kellega räägime muusikast, teletööst ja reisimisest. Arutame Vanilla Ninja edulugu Lääne-Euroopas ja toona teenitu ja kogetu üle. Räägime ka kannapööretest, mida on tulnud karjääris teha peale bändi. Arutame ka muusika ekspordi vajalikkusest ning maailma avastamise kirest. Saatejuht on Eget Velleste.
Artikkel jätkub pärast reklaami
15.00 – 16.00 “Terviseuudised”.
Seekordne Terviseuudis te saade keskendub ravimipoliitikale. Külas on tervisekassa ravimite hüvitamise juht Marko Tähnas ja Marika Lepaste Roche Eestist, kes tegeleb ravimite turulepääsu, hinnaläbirääkimiste ja ravimipoliitikaga. Räägime, kuidas jõuavad uued ravimid Eesti turule ja kuidas uus ELi kord paneb tootjaid huvituma ka väikesest Eesti turust. Vestlust juhib Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu. Saate toimetab Violetta Riidas.
Kuula Äripäeva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, Pärnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz, Ida-Virumaal 94,6 MHz, Raplamaal 101,8 MHz ja Järvamaal 104,3 MHz.
Kuulamislingi ja nädala saatekava leiab
siit.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.