Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Facio juht: ei ole ümbrikupalka saanud
Tänasele aripaev.ee küsimusele "Kas oled
kunagi ümbrikupalka saanud?", vastas Facio Ehituse AS tegevjuht Toomas Tromp, et
loomulikult mitte.
"Loomulikult mitte ei ole ümbrikupalka saanud," vastas Tromp. "Võib-olla kunagi Nõukogude Liidu ajal midagi tehti," lisas Tromp. "Pole kunagi isiklikult kellegile ümbrikupalka maksnud ega ka ise võtnud," kinnitas Tromp.
Eelmisel aasta ehitusbuumi ajal, mil
ärimehed Andres Koger ja Toomas Annus mõistsid, et töötajate hoidmiseks peab
keskmine palk lähenema 30 000 kroonile, pidid Facio Ehituse töötajad leppima
mitu korda väiksemate numbritega.
Mullu sai ümbrikupalga maksmine
ehitusfirmades taas tavaliseks, selgub konjunktuuriinstituudi värskest
uuringust. Kokku kaotas riik mustalt makstud palga tõttu ligi 2,2 miljardit
krooni.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.