USA kinnisvarakriis mõjutab raha- ja aktsiaturge kui vähkkasvaja

Praegu maailma finantsturgudel toimuva segaduse(optimistide hinnang) või kriisi (pessimistide hinnang) juured ulatuvad USA subprime-laenude turule, selliste laenude kõrghetkel 2006. aastal moodustasid need 30% väljastatavatest laenudest, kirjutas Ärileht. Föderaalreserv hindab hetkel kaotuste suuruseks 100 miljardit dollarit, kui seda numbrit võrrelda USA mittefinatssektori koguvõlaga, mis on 29,3 triljonit dollarit, peaks kaotused olema seeditavad, probleemiks on lumepalliefekt, kus turu ühes otsas alanud kriis laieneb eri seoste kaudu mujale.

Suuremad riskid subprime-laenudega tähendavad laenuandjale ka suuremaid kasumeid, kriisi alguseks võib pidada hetke, mil konservatiivsemad asutused, näiteks kommertspangad, hakkasid otsima võimalusi, kuidas sellele magusale teenistusele ligi pääseda.

Reitinguagentuuride nõuded ja keskpankade ettekirjutused keelasid otsetee, nii oli vaja appi võtta trikk collateralised-debt obligations ehk CDO. Tegu on omalaadse Breznevi pakikesega, pakikesse lisatakse riskide maandamiseks mitme eri subprime-laenaja võlakirju, või pannakse subprime-laenaja võlakirjade kõrvale teisi väiksema riskiga instrumente. Kokku saab kompott, mis läbib reitinguagentuuride riskihinnagu, seda neid saavad osta ka tavapangad, tagantjärele on selgunud, et riskid ikkagi ei olnud õigesti hinnatud või olid pakikeste kokkupanijad üles näidanud liiga suurt loomingulisust.