Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK)
nõukogu võttis Ülo Viilupi juhi kohalt maha, kuna tal polnud visiooni pronksiöö
tõttu materjalinälga jäänud saetööstuste turgutamiseks.
"Saetööstusi ei suudeta toormega varustada," avas tagamaid riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni juht Karel Rüütli. "Seda võib pronkssõduri kriisi järellainena käsitleda küll. Viilup ei olnud nõus raiemahtusid suurendama." Rüütli ütles Äripäevale, et metsatööstusi huvitab kvaliteetne männi- ja kuusepalk. "Saetööstustesse on tehtud suuri investeeringuid. Kui suhted halvenesid ja Venemaa palgi väljavedu piiras, hakati alternatiivmaterjali otsima."
Metsatööstuse liidu juht Andres Talijärv ütles eile, et Villu Reiljani kursusevenna Viilupi tagandamine ei tulnud ootamatult. "RMK tegevus ei vastanud ootustele, Viilupil ei olnud nägemust, kuidas tööd tõhustada," rääkis RMK nõukogu liige Talijärv, lisades, et harvendusraiet tehti vähem, kui pidanuks. "Planeeritud oli 10 000 hektarit, tehti 5000-6000 hektarit aastas," lausus Talijärv.
Ajakirjanduse järgi oli põhjus riigikontrolli hinnang RMK tööle: audit heidab ette, et mets on arvel mitu miljardit tegelikust väärtusest odavamalt. Kontroll soovitab seda igal aastal ümber hinnata, kuna mets kasvab.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: 1706-aripaev
Seotud lood
Täna ilmunud riigikontrolli auditi aruanne
juhib keskkonnaministeeriumi tähelepanu asjaolule, et Riigimetsa Majandamise
Keskus (RMK) ei ole piisavalt taganud riigimetsa heaperemehelikku majandamist.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul plaanib ministeerium puuduste
kõrvaldamise nüüd käsile võtta.
Eesti metsatööstuse liidu juht
Andres Talijärv ütles, et eelmisel aastal tõusis metsamaterjali hind
müstiliselt, ent praegu täidab tööstuse ladusid müümata
saematerjal.
Eestimaa Rahvaliidu (ERL) hinnangul näitab
Riigi Metsamajandamise Keskuse (RMK) juhi ametist tagandamine selgelt soovi
tulevikus hakata enam tarbima Eesti puiduvaru.
Aripaev.ee-le tulnud vihje kohaselt on
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kõige tõenäolisem uus juht senine
arendusdirektor Andres Onemar.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.