Danske Banki vanemanalüütik Lars
Christensen hindab väga halvaks möödunud kuu lõpul valla pääsenud USA
eluasemelaenude turu paanikast tuleneva krediiditingimuste karmistumise mõju
arenevatele turgudele.
Eeskätt loeb ta üles iseäranis suure jooksevkonto puudujäägiga riike – Island, Lõuna-Aafrika Vabariik, Türgi ja Ungari –, kellel võib muutunud oludes defitsiidi katmisega raskeks minna, halva sõnaga peab ta aga meeles ka Baltimaid, kirjutab Ärileht.
SEB Eesti Ühispanga ökonomisti Hardo Pajula sõnul võivad üleilmsed kõikumised Eestisse jõuda eeskätt Skandinaavia suurpankade kaudu. “Maailma rahasüsteemi praeguse läbipõimituse juures näeme, kuidas USA-st alguse saanud probleemid kerkivad üles esmapilgul võrdlemisi ootamatutes kohtades Austraaliast kuni Saksamaani,” ütleb Pajula. “Kui sekeldusteahelasse peaks sattuma ka mõni põhjala pank, võivad selle probleemid kogu regiooni pangandussüsteemi edasi kiirguda ja mõjutada ka meie pankade peakorterite võimet siinset majandust harjumuspäraseks saanud mahus krediteerida.”
Ootamatu võikski olla üks võtmesõnu – turuosalised ei oska aimata, millisest suunast võib järgmine löök tulla. Juba mitu nädalat väldanud aktsiaturgude üles-alla kõikumise põhjuse võib määratleda ühe sõnaga: infopuudus, teadmatus aga tekitab kuulujutte ja hirmu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
USA kinnisvararaskustest alguse saanud häda
laieneb maailma raha- ja aktsiaturgudele.
Raskused USA kinnisvaralaenu turul on
järsult süvenenud, mille tagajärjeks on pankade suured kahjumid ja
laenutingimuste karmistamine, maailma börside langus ning mure kogu USA
majanduse tuleviku pärast.
USA majandusajakirja Forbes andmetel on
ühendriikide palgakasv juba aastakümneid madalam kui kinnisvara hindade
tõus.
USA majandusajakirja The Wall Street
Journal (WSJ) hinnangul tuleb praeguses laenukriisis süüdistada ennekõike
rahvusvahelisi reitinguagentuure.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.