Kuu aega tagasi Postimehes ilmunud lugu
pimedaks jäänud tudengineiust, kes pangale asjata õppelaenu tagasi maksis,
leidis õnneliku lõpu.
"Mulle helistati Hansapangast ja öeldi, et nad üritavad rahandusministeeriumiga mingi skeemi leida, et mulle raha tagasi maksta," rääkis Peetsalu Postimehele.
"Skeem" oli lihtne: neiu esitas pangale töövõimetuks tunnistamise tõendi ning pank maksis laenusumma tagasi ning rahandusministeerium hüvitas summa pangale.
Tartu Ülikoolis õppiv Kristiina Peetsalu võttis 2005. aastal Hansapangast õppelaenu, aga hiljem jäi neiu aga suhkruhaiguse tõttu pimedaks ja luhtus lootus, et pärast ülikooli lõpetamist õpetajaks hakates maksab laenu tagasi riik.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mida Peetsalu ei teadnud ja mida ka pangas ei öeldud, oli asjaolu, et riik maksab õppelaenu tagasi ka õpingute ajal töövõimetuks jäänute eest.
Seotud lood
Hansapank teatas klient Ereti
võlgnevusest tema teises linnas elavale sõbrannale, sest Eret ei saanud
hetkel, kui pangast helistati, pikemalt rääkida.
Eesti pankade andmeil on oma laenumaksete
tasumisel kimpu jäänud inimeste hulk kaduvväike.
„Klienditeeninduses on nagu abielus – kui asjadest ei räägi, tekivad probleemid,” ütleb Lindströmi klienditoe juht. Just kommunikatsiooni peab ta pikaajalise kliendisuhte aluseks, jagades kogemust ja õppetunde, mis on kujundanud ettevõtte tänast teenindusmudelit.