- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic−0,31%314,71
- OMX Riga−0,3%899,47
- OMX Tallinn−0,32%2 077,55
- OMX Vilnius−0,19%1 379,03
- S&P 5000,48%6 731,71
- DOW 300,47%47 167,21
- Nasdaq 0,49%22 483,66
- FTSE 1001,03%10 424,35
- Nikkei 225−0,09%53 700,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%95,02
- OMX Baltic−0,31%314,71
- OMX Riga−0,3%899,47
- OMX Tallinn−0,32%2 077,55
- OMX Vilnius−0,19%1 379,03
- S&P 5000,48%6 731,71
- DOW 300,47%47 167,21
- Nasdaq 0,49%22 483,66
- FTSE 1001,03%10 424,35
- Nikkei 225−0,09%53 700,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%95,02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Robot kõnnib vee peal
Liuskurid on putukad, kes suudavad vee peal
liikuda, kuid nad ei oska ujuda. Evolutsiooni käigus on nad arendanud võime
pindpinevust kasutades oma 0,1 grammi raskune keha veepinnal hoida.
Nüüd on Carnegie Mellon University teadlased loonud roboti, mis saab sellega samuti hakkama. Robot on välimuselt mõnevõrra oma loodusliku prototüübi sarnane ning suudab veepinnal hõlpsasti edasi liikuda, vahendas physorg.com.
Kui suuremad veepinnal tegutsevad robotid peavad pinnal püsimiseks kasutama ujuvust, siis see robot kaalub vähe ning on pikkade peenikeste ja hüdrofoobsete jalgadega, mis aitavad tal vee pindpinevust kasutades kergelt mööda veepinda ringi uisutada.
Robotit arendavate teadlaste Yun Seong Songi ja Metin Sitti sõnul saaks nende leiutist kasutada näiteks keskkonnaseires, aga miks mitte ka hariduslikel või meelelahutuslikel eesmärkidel.
Et liuskur on inglise keeles strider, on robotile pandud nimeks STRIDE (Surface Tension Robotic Insect Dynamic Explorer).
Robot kulutab edasiliikumiseks tunduvalt vähem energiat kui sama massiga ujuv mehhanism, sest ületada tuleb palju väiksem takistus. Kahjuks pole seda eelist enam siis, kui STRIDE'i suurust saaks mõõta meetrites, sest pindpinevust ei saaks siis enam veepinnal püsimiseks kasutada.
Mudelite ja arvutuste abil tegid teadlased kindlaks, et roboti teflonkattega traadist jalad peavad olema 5 sentimeetrit pikad. Jalgu oleks vaja kaksteist, et tagada roboti ühe grammi raskuse kere ja 9,3 grammi raskuste lisaseadmete veepinnal püsimine. Võtmetähtsusega küsimuseks on, et veepind oleks horisontaalne, lainetus sellele robotile esialgu hästi ei sobi.
Liikumiseks on liuskuril spetsiaalsed aerudena kasutatavad jalad ning sama põhimõtet on kasutatud ka roboti juures. Loodusele ei saada aga esialgu vastu kiiruse osas – liuskur suudab liikuda kiirusega 1,5 m/s, kuid robot kõigest 3 cm/s. Peale edasiliikumisvõime on robotil olemas ka tagurpidikäik ning võime muuta suunda.
Teadlased loodavad, et tulevikus liigub mööda veekogusid palju intelligentseid liuskureid, kes koguvad keskkonna kohta informatsiooni ning saadavad selle juhtmeta andmesidet kasutades inimestele.
Seotud lood
Liuskurid on pikkade jalgadega putukad,
kellele ei valmista mingit raskust mööda veepinda ringi uisutada. Kuidas nad
seda teevad, on teadlastele ammu selge. Nende jalad on kaetud hüdrofoobse ehk
vett tõrjuva kihiga. Keharaskus on aga jaotunud võrdselt kuue pika jala vahel,
mis vee pindpinevust ära kasutades ei lase liuskuril veepinnast läbi vajuda.
Siiani on aga teadlastele selgusetuks jäänud, kuidas suudavad liuskurid vette
hüpates veepinnast läbivajumist vältida.
Harvardi ülikooli teadlastel õnnestus
luua lendav robotputukas, mis tulevikus võiks leida rakendust luures või aidata
avastada mürgiseid kemikaale.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.
Enimloetud
3
5
“Kuumal toolil” Coopi juht Rainer Rohtla
Viimased uudised
Lev Dolgatsjov: “Ilmselt hakatakse jälle nüüd endale, abikaasale, tütrele ja kassile neid märkima.“
Jüri Käo: “Midagi rõõmustavat täna majandusest rääkida ei ole”
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
“Kuumal toolil” Coopi juht Rainer Rohtla
“Kuumal toolil” Coopi juht Rainer Rohtla
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kahtlased arengud teevad hulgimüüjad ettevaatlikuks
Lev Dolgatsjov: “Ilmselt hakatakse jälle nüüd endale, abikaasale, tütrele ja kassile neid märkima.“
Jüri Käo: “Midagi rõõmustavat täna majandusest rääkida ei ole”
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele