2006. aastal oli ettevõtete, asutuste ja
organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus
9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni, teatas Statistikaamet.
Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad mullu ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palgatöötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
2006. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 12 650 krooni ja tunnis 83,85 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus 16,2% ja tunnis 16,6%.
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal vastavalt 55,8% ja 59,4%.
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,3% ja 4,6%.
Seotud lood
Euroopa Komisjoni uuringust selgus, et
Eesti teadlane teenib aastas keskmiselt 183 000 krooni ehk umbes 15 000 krooni
kuus, üle kolme korra vähem kui euroliidu kolleeg.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.