Riigikogu aseesimees ja saadikute hüvede
uue seaduse vaimne ema Kristiina Ojuland rõhutas igas SL Õhtulehele antud
intervjuu vastuses, et rahvasaadik on oma töös ja tegemistes vaba, kuid vabadus
on kasvanud nii suureks, et saadikud on kontrollimatud ja tavaseadustest
kõrgemal.
Kuidas aga riigikogu madalat mainet tõsta ei oska Ojuland otse öelda.
"Kui nüüd naljaga püüda vastata, siis ütleks, et kui teaks, siis võtaks midagi konkreetset ette," nentis ta.
Tema sõnul on mainekujunemise elemente on mitu, millest üheks olulisemaks on riigikogulased ise, kuid on ka muud, mis riigikogulaste tegevuse või tegevusetuse koosmõjuna on hoidnud mainet tagasihoidlikul tasemel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ojuland rõhutas samas, et parlament on väga avalik organisatsioon ja ta ei kujuta ette, et ajakirjanikud jalutaks vabalt ringi ja intervjueeriks inimesi presidendi kantseleis, valitsuses või riigikohtus.
Seotud lood
Riigikogu aseesimehe ning Euroopa Nõukogu
Parlamentaarse Assamblee (ENPA) delegatsiooni liikme Kristiina Ojulandi sõnul on
parlament - nii hea kui halb - oma rahva nägu.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.