Parlamendi põhiseaduskomisjon otsustas
täna, et riigikogu liikme staatuse seadusega kehtivat esindustasude korda ei
muudeta.
„Me võtsime vastu põhimõttelise otsuse, mille IRL-i fraktsioon ette pani, et kuluhüvitised jäetakse nimetatud eelnõuga muutmata nii käesoleva kui järgmise koosseisu jaoks,“ ütles töörühmas IRL-i fraktsiooni esindanud Mart Nutt.
Rahvaliit võttis tagasi oma muudatusettepaneku maksta saadikutele 20-protsendi ulatuses esinduskulu ja hüvitada riigikogu liikmetele tšekkide alusel 10 protsendi ulatuses transpordi- ja sidekulusid, kuna see ei leidnud teiste fraktsioonide poolt toetust. Samuti võttis tagasi oma muudatusettepaneku, milles tehti ettepanek maksustada kuluhüvitised sarnaselt teiste maksumaksjatega, erakond Eestimaa Rohelised. Komisjon ei toetanud ka roheliste ettepanekut lubada saadikutel juba järgmisest aastast palgata isiklikke abisid.
Muudes küsimustes tuleb põhiseaduskomisjon kokku homme hommikul, et arutada eelnõu neid punkte, mille vastuolule põhiseadusega õiguskantsler Allar Jõks tähelepanu juhtis. Riigikogu liikme staatuse seaduse eelnõu teine lugemine on kolmapäeval ja lõpphääletus neljapäeval.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Riigikogu ja koduparteiga lõpparve teinud
Olari Taal peab praegust Riigikogu liikmete kuluhüvitiste süsteemi alandavaks.
Taal ei toonud Riigikogu raamatupidamisse ühtegi tšekki ega söögiarvet.
Eesti Maksumaksjate Liit (EML) annab täna
kell 9.00 riigikogu aseesimehele hr Jüri Ratasele üle pöördumise seoses
Riigikogu liikme staatuse eelnõuga, mille vastu anti 18 826 allkirja.
Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica
Liidu fraktsiooni kuuluv Marko Pomerants ütles, et parlamendi kiiduväärt teod on
jäänud muude asjade varju.
Eesti Maksumaksjate Liit leiab,
et kavandatav Riigikogu liikmete uus kuluhüvitiste kord tuleb laiendada
kõikidele maksumaksjatele.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.