Ekspress Grupi suuraktsionär Hans H. Luik
leiab, et Ekspress Grupi aktsia hinna languse taga on pronkssõduri ümber
puhkenud skandaal.
Luige sõnul on Ekspressi aktsiate ostjate hulgas on hiiglasuur enamus välismaa fondidel. "Fondihaldurid on valgete käekestega konservatiivsed inimesed Viinist, Frankfurdist, Varssavist, Stockholmist," kirjutab ta Eesti Päevalehes.
"Paar nädalat pole enam kaugekõnesid tulnud. Fondijuhid ei kibele enam üldsegi. See on loogiline, kui järele mõelda, Eestis juhtus iseseisvusaja kõige suurem poliitiline, julgeoleku- ja diplomaatiakriis. Milline fondihaldur topiks sellisel hetkel oma kundede raha just Eestisse, kui valida on veel Bulgaaria, Poola, Sloveenia, ning kui Eesti uurib NATO spetsialistide abil küberrünnakuid riigi ja Hansapanga vastu?" küsib Luik.
Luik prognoosib, et juunis-juulis ei osta Eesti aktsiaid ükski suur fond. "Sellises olukorras tahan ise küll aktsiaid turult juurde osta ja seda ka teen, kui regulaator loa annab. Pikaajaliselt usun pigem meie firma juhtkonda kui heitunud Frankfurdi ja Londoni investeerimispankureid. Aktsionäridel aga soovitan Ekspress Grupilt häid uudiseid oodata. Kes viimasena müüb, müüb kallimalt!" rõhutab Luik.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Portaali tarkinvestor.ee omanik ja investor
Kristjan Lepik müüs ära oma viimased Ekspress Gruppi
aktsiad.
Ekspress Grupi aktsia hind langes täna
kauplemispäeva lõpuks 3,22 protsenti 89,34 kroonini, mis tähendab aktsia hind
sulgus oma veidi vähem kui kahe kuu pikkuse börsiajaloos esimest korda allpool
avaliku esmaemissiooni (IPO) hinda.
Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov omab 8000
Eesti Ekpressi aktsiat, mis ta ostis firma börsile tulekul. Täna on Ekspressi
aktsia hind langenud alla IPO-hinna ning Rõtov märkis, et kaalub nüüd aktsiate
müüki.
Ekspress Grupi aktsia alustas tänast
kauplemispäeva 0,85protsendilise langemisega 91,53 kroonile, s.t. alla avaliku
esmaemissiooni (IPO) hinna.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.