Isamaa ja Res Publica Liit teatas, et
tänasel Tallinna Linnavolikogu istungil kavatseb Keskerakond müüa endisele
sundüürnikule 55-ruutmeetrise korteri Nõmmel Tungla 27 hinnaga 9300 krooni.
„Sundüürnike liigitamine „väljavalituteks" ning ülejäänuteks, kellele kortereid ei kingita, on ebaõiglane ja korruptsiooniohtlik," lausus IRLi linnavolikogu fraktsiooni esimees Toomas Tõniste SL Õhtulehele.
Sundüürnike probleemi lahendusena näeb Tõniste eeskätt kolimistoetuse mitmekordistamist, samuti sundüürnike majutamist munitsipaalmajadesse, mille ehitamist saaks finantseerida, realiseerides linnale kuuluvaid üksikuid kortereid turuhinnaga.
„Kui üldse rääkida sundüürnikele korterite müügist otsustuskorras, siis võiks hind kujuneda nii, et võetakse turuhind ja lahutatakse sama sundüürniku poolt selle korteri parendamiseks tehtud investeeringud," ütles Tõniste. „Investeeringute lahutamise võimalus ei tähenda toreduslike kulutuste mahaarvamist, vaid seda, et arvesse võetakse uuendatud elektrisüsteem, uued aknad, torud ja radiaatorid, paigaldatud turvauks ning muu taoline."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tõniste hinnangul tähendab võimalus investeeringute mahaarvamiseks tunnustust inimesele, kes on omandatavas korteris elanud pikemat aega, olles kulutanud energiat, aega ja raha oma kodu loomiseks.
Seotud lood
Tallinna linnavalitsus kavatseb teha
linnavolikogule ettepaneku tõsta oma eluasemeprobleemi ise lahendavale
sundüürnikule ette nähtud kolimistoetus 75 000 kroonile, teatas linna
pressiteenistus.
Et Eestis sai aktiivne majade tagastamine
nende kunagistele omanikele alguse 14 aastat tagasi, saab tänavu paljude
inimeste jaoks läbi seadusega määratud 3+5+5 ehk 13 aastat
sundüürnikustaatust.
Tallinna linnavalitsus kavatseb esitada
linnavolikogule linnale kuuluvate korterite otsustuskorras müügi otsuse
eelnõud.
Keskerakondlasest sundüürnik Peeter
Kripsaar peab 10 000kroonist korteri hinda õiglaseks.
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.