Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas taas
välja enampakkumise Keila-Joa lossi müügiks, seekord alghinnaga 25 miljonit
krooni.
Keila-Joa lossi kinnistu kogupindala on 5 ha ja sellel paiknevad kultuurimälestisena kaitse alla võetud ehitised.
RKAS kuulutas esmakordselt välja avaliku kirjaliku enampakkumise Keila-Joa lossi võõrandamiseks möödunud aasta 27. oktoobril. Siis oli alghind 10,5 miljonit krooni ja üle 25 miljoni krooni suuruseid pakkumisi tuli neli. Suurim pakkumine oli 45,1 miljonit krooni. Konkurss tunnistati aga käesoleva aasta 16. jaanuaril nurjunuks seoses enampakkumise võitja loobumisega ostu-müügi lepingu sõlmimisest.
2005. aasta oktoobri lõpus läks seni välisministeeriumi valitsemisel all olnud Keila-Joa loss üle RKAS-ile.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Siis kuulus kinnistu hulka maa, ajalooline lossihoone, külalistemaja, valvurihoone ja kaks laohoonet.
Kuna lossihooned on historitsismi varasemateks näideteks Eestis, kuuluvad nad riigi kaitse all olevate kinnismälestiste hulka. Muinsuskaitse poolt on nimetatud hoonete kohta koostatud kaitsekohustuste teatised, mis antakse üle uuele omanikule.
Objekti taastamine ja korrashoid nõuab toonase seletuskirja kohaselt märkimisväärseid kulutusi, mistõttu on otstarbekas kasutada täiendavate vahendite kaasamiseks riigi äriühingu võimalusi.
Seotud lood
Keila-Joa lossi alghind on langenud 5
miljonile kroonile paari aasta taguselt 25 miljonilt.
Ärimees Gunnar Kooli pakkumine andis
äripartner Urmas Sõõrumaa omale silmad ette. Keila-Joa mõis müüdi 45 miljoniga
Gunnar Koolile.
Keila-Joa lossi kinnistu võõrandamiseks
korraldatud avalikule kirjalikule enampakkumisele ei laekunud tähtajaks ühtegi
ostupakkumist, teatas Riigi Kinnisvara AS (RKAS).
Ettevõtja Urmas Sõõrumaa kavatseb uuesti
osaleda Keila-Joa mõisa enampakkumisel.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.