Euroopa Komisjoni meeste ja naiste
võrdõiguslikkust käsitleva raporti andmeil teenivad naised ELis ühe töötunni
eest 15 protsenti vähem.
Naiste tööhõive on ELis 56,3 protsenti ehk 2,7 protsendipunkti kõrgem kui aastal 2000. Sellest ajast alates on ELis loodud kaheksa miljonit uut töökohta, millest kuuel miljonil töötavad naised, vahendas ETV24 Taloussanomate uudist.
Meeste tööhõive on ELis alates 2000. aastast tõusnud vaid 0,1 protsendipunkti, kuid naiste uued töökohad on raporti andmeil enamasti valdkondades, kus domineerivad naised ning kus on ka väiksemad palgad. Naistel on samuti raskem pääseda otsusetegijate sekka.
Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Kadi Viik rääkis ETV24-le, et Eestis on meeste ja naiste palgavahe suurem kui ELis keskmiselt ja selle põhjused on paljuski samad mis mujalgi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samas väitis Viik, et poliitikauuringute keskuse Praxis tehtud uurimuse kohaselt ei ole umbes kaks kolmandikku naiste ja meeste palgavahest seletatav ei haridustaseme ega staažiga.
Seotud lood
Statistika järgi teenib keskmine rumeenlane
5000 krooni kuus, kuid käärid suuremate linnade ja maapiirkondade vahel on
suured.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.