Ujula ja spordisaali kasutamist
käsitletakse maksuseaduste järgi erisoodustusena. Kui ettevõte maksab oma
töötajate spordisaali kasutamise kinni, tuleb tal selle eest veel riigile tulu-
ja sotsiaalmaksu maksta, kritiseerib meie maksuseadusi Riigikogu
majanduskomisjoni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Jüri Tamm.
„Kas me oleme nii rikkad ja terved, et sellist poliitikat edasi põhjendada võrdse kohtlemise printsiibi või küünilise “midagi ei saa tasuta” elukäsitlusega?” küsib ta. „Erisoodustuse maksustamise eesmärk olevat eelkõige neutraalsus: nii rahalises kui mitterahalises vormis makstud palk peab olema maksudega võrdselt koormatud. See on kalkuse sein, mille varju isekad rahanduse numeroloogid poevad,” leiab Jüri Tamm.
„Töötervishoiu ja töökeskkonna ohutegurite kõrvaldamine on ju näiteks maksuvabad, mida te veel tahate? Meremeeste vaktsineerimine enne teatud piirkondadesse sõitu ja metsatööliste puugivastane süstimine. Nii jääbki mulje, et meie rahva vaenlane pole lodevad lihased, nõrk süda või kõver selg, vaid võõramaa bakter ja kodumaa puuk,” resümeerib Jüri Tamm.
Jüri Tamme kolumn ilmub esmaspäeval Äripäevas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Maksu- ja tolliametis toimunud arutluse
käigus jõuti eile tõdemuseni, et et töötervishoiule ja tööohutusele tehtavaid
põhjendatud kulutusi ei maksustata kui erisoodustust.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.