Eestlane on sunnitud elama väiksemas korteris kui keskmine eurooplane

Eesti elu ilmestavad praegu kolm tõsiasja: ehitajaid napib, ehitushinnad kasvavad kiiremini kui 15 protsenti aastas ning igat masti analüütikud jutlustavad kinnisvarakrahhi tulekust.Samas kui me vaatame meie eluasemete olukorda, siis pole tegu mitte ehitusbuumi, vaid ligi kümneaastase vaikelu järel taasalanud ehitustegevusega. Kui võrrelda eestlase eluaseme kvaliteeti muu Euroopa omaga, siis selgub, et meil oleks veel rohkem ja veel kiiremini vaja ehitada uusi kortereid, ridaelamuid ja maju. Kas meie rahakott ja ehitustööstus selle ka välja kannab, on juba omaette küsimus.

Eesti Panga analüütikute Raoul Lättemäe ja Krista Touarti hinnangul on Eesti eluruumide ja elanike suhtarvu järgi Euroopas üsna heal positsioonil. Lättemäe ja Touart kirjutasid Eesti Panga ajakirjas Kroon ja Majandus avaldatud artiklis, et 2006. aasta algul loetles statistikaamet Eestis 633 000 eluruumi.

Samas on Lättemäe ja Touarti hinnangul Eesti probleemiks eluruumide vanus ja suurus.

Eestis on iga elaniku kohta keskmiselt 28 ruutmeetrit eluruumipinda. Seda on mõnevõrra vähem kui vanades Euroopa Liidu riikides (ligi 35–45 m²), kuid uute liikmesriikidega võrreldes on see näitaja veidi üle keskmise.

Euroliidu lahedaimad elutingimused on taanlastel ja norralastel, kel on kasutada ühe inimese kohta keskmiselt umbes 55 ruutmeetrit elamispinda. Rootslastel ja brittidel on kasutada samuti küllaldaselt ruumi ehk ligi 40 ruutmeetrit elaniku kohta.