Tallinki seisukoht on, et riigi nõuded on
põhjendamatud. Nõuete aluseks olnud omaaegne määrus on põhiseadusevastane, mida
on tunnistanud nii Riigikogu, õiguskantsler kui ka majandusministeerium, ütles
Tallinkit esindav vandeadvokaat Toomas Vaher.
Vaheri sõnul on arusaamatu, mida riik esitatud hagiga soovib saavutada. „Nõudel õiguslik alus puudub. Tegemist on asjaga, mis esialgsel hinnangul isegi ei peaks kuuluma tsiviilkohtus läbivaatamisele, sest vaidlus on avalik-õigusliku iseloomuga,” selgitas ta. “Maksude ja muude taoliste rahaliste koormiste kehtestamise õigus on üksnes Riigikogul, mitte ministeeriumil. Peale selle on riik neist nõuetest põhiseadusevastasuse tõttu korra juba loobunud, millest omal ajal kirjutas ka Äripäev,” jätkas Vaher.
Ka küsimuse kokkuleppe võimalikkusest suunas Vaher Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. „Tallink on teinud konkreetse ettepaneku kohtumiseks, ministeeriumi esindajad kokkusaamisest keeldusid,” ütles Vaher, kelle sõnul on nad esitanud menetluse lõpetamise taotluse.
Seotud lood
Tallinki laevade jääklass võimaldab neil
hakkama saada ilma jäämurdjateta.
Majandusminister Edgar Savisaar muutis oma
meelt ja kaebas septembri alguses Tallink Grupi kohtusse, seoses maksmata
tuletorni- ja jäämurde tasudega ligi 34 miljoni krooni eest.
Kümmekond Tallinki juhtkonda kuuluvat
isikut läbustas ja sigatses kaks nädalat tagasi Silja Line’i Symphonyl, mis oli
teel Helsingist Stockholmi.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.