Seekordsetest teise pensionisambaga
liitujatest olid 53,7 protsenti naised ja neist enamik ehk 40,4 protsenti
eelistas agressiivseid pensionifonde, selgus Eesti Väärtpaberikeskuse
teatest.
Meestest eelistas agressiivset pensionifondi 37,5 protsenti.
Agressiivne pensionifond paigutab kuni 50 protsenti varadest aktsiatesse. Kogumispensioniga liitus möödunud perioodi vältel 39 365 uut inimest, kokku on kogumispensioniga liitunuid 517 243. Pensionifondide kogumaht on 31. oktoobri seisuga 6,795 miljardit krooni.
Vanuseliselt tuli oodatult juurde kõige rohkem kohustuslikke liitujaid, 1987-1989 aastal sündinud inimesi (46% liitunutest). Sel aastal oli viimane võimalus kohustusliku kogumispensioni fondidega liituda 1968-70 sündinutel (17% liitunutest).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Pensionärile määratud sõnum on väljendunud
ja ka juba kinnistunud keskmise pensioni tõusuna 1. aprillist 2007. a 3490
kroonini kuus, 400-450kroonise lisana senisele.
Eesti pensionifondid on kinnisvarasse
paigutanud umbes miljard krooni. Kui läheb nii nagu Q Vara võlakirjadega,
haihtub ligikaudu pool sellest miljardist õhku.
Pensioni teine sammas kasvatab seda, mis
Eesti kiire majanduskasvu najal niigi hästi, kui mitte isegi paremini, kasvab,
väidab Äripäeva arvamustoimetaja Mati Feldmann homme ilmuvas kolumnis.
Noorim teise pensionisambaga liitunu oli
eilse seisuga eelmisel aastal sündinud poisslaps.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.