Seekordsetest teise pensionisambaga
liitujatest olid 53,7 protsenti naised ja neist enamik ehk 40,4 protsenti
eelistas agressiivseid pensionifonde, selgus Eesti Väärtpaberikeskuse
teatest.
Meestest eelistas agressiivset pensionifondi 37,5 protsenti.
Agressiivne pensionifond paigutab kuni 50 protsenti varadest aktsiatesse. Kogumispensioniga liitus möödunud perioodi vältel 39 365 uut inimest, kokku on kogumispensioniga liitunuid 517 243. Pensionifondide kogumaht on 31. oktoobri seisuga 6,795 miljardit krooni.
Vanuseliselt tuli oodatult juurde kõige rohkem kohustuslikke liitujaid, 1987-1989 aastal sündinud inimesi (46% liitunutest). Sel aastal oli viimane võimalus kohustusliku kogumispensioni fondidega liituda 1968-70 sündinutel (17% liitunutest).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Pensionärile määratud sõnum on väljendunud
ja ka juba kinnistunud keskmise pensioni tõusuna 1. aprillist 2007. a 3490
kroonini kuus, 400-450kroonise lisana senisele.
Eesti pensionifondid on kinnisvarasse
paigutanud umbes miljard krooni. Kui läheb nii nagu Q Vara võlakirjadega,
haihtub ligikaudu pool sellest miljardist õhku.
Pensioni teine sammas kasvatab seda, mis
Eesti kiire majanduskasvu najal niigi hästi, kui mitte isegi paremini, kasvab,
väidab Äripäeva arvamustoimetaja Mati Feldmann homme ilmuvas kolumnis.
Noorim teise pensionisambaga liitunu oli
eilse seisuga eelmisel aastal sündinud poisslaps.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.