• OMX Baltic−0,59%314,85
  • OMX Riga−0,34%900,79
  • OMX Tallinn−0,06%2 083,04
  • OMX Vilnius−0,44%1 376,62
  • S&P 5001,01%6 699,38
  • DOW 300,83%46 946,41
  • Nasdaq 1,22%22 374,18
  • FTSE 1000,53%10 372,85
  • Nikkei 225−0,09%53 700,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%94,41
  • OMX Baltic−0,59%314,85
  • OMX Riga−0,34%900,79
  • OMX Tallinn−0,06%2 083,04
  • OMX Vilnius−0,44%1 376,62
  • S&P 5001,01%6 699,38
  • DOW 300,83%46 946,41
  • Nasdaq 1,22%22 374,18
  • FTSE 1000,53%10 372,85
  • Nikkei 225−0,09%53 700,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%94,41
  • 31.08.06, 17:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Peipsi järv sai võrkudest puhtamaks

Peipsi võrkudest puhastamise aktsiooni käigus eemaldati järvest 504 kalapüügivõrku, mille kogupikkuseks võib hinnata ligikaudu 36 kilomeetrit.
Möödunud nädala esmaspäeval algas Keskkonnainspektsiooni algatusel Peipsi järve kalavõrkudest puhastamise aktsioon, mille eesmärk oli puhastada järv sinna triivima jäänud võrkudest. Eeskätt puudutas ettevõtmine Piirissaare ja Kallaste vahele jäävat kalade kudeala, teatas Keskkonnainspektsioon.
„Ettevõtmine oli planeeritud viiepäevasena, kuid ilm tegi oma korrektiivid,“ ütles Tartumaa osakonna juhataja Peeter Karja. „Nii eelmisel kui ka sel nädalal saime järvel olla kaks päeva, ülejäänud päevadel oli lainetus tragimiseks liiga tugev,“ selgitas Karja.
Peeter Karja hinnangul oli ettevõtmine sellest hoolimata tulemuslik. Kahel päeval, kui keskkonnakaitseinspektoritel olid abiks piirivalve, politsei ja mereinstituudi esindajad, eemaldati järvest 364 võrku. Ülejäänud kahel päeval võtsid inspektorid välja 140 võrku.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kokku jõuti nelja päevaga puhastada ligikaudu 47 km2 suurune ala Kallastelt Kolkjani.
„Enamik väljavõetud võrkudest olid tugevasti keerdunud, mis tähendab, et õnneks ei muutunud need tapjavõrkudeks, mis jätkuvalt kala püüavad,“ selgitas Karja.
Veekogu risustanud võrkude puhul võis olla tegemist nii ebaseaduslikult püügile asetatud nakkevõrkudega kui ka tuule ja jääga püügikohast eemale liikunud võrkudega.
„Kuna praegune pilt näitab, et järv on suhteliselt risustatud, tuleks taolist aktisooni edaspidi korrata,“ arvas Karja.
Äsjalõppenud projekt sai teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantseerimisele.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.03.26, 14:53
Käsitsi tehtav raamatupidamine maksab Eesti ettevõtetele kokku üle 200 miljoni euro aastas
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.9%
12.3%
10.8%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele