Kinnisvara eksperthindamisele spetsialiseerunud firma Kinnisvaraekspert analüütikud märgivad oma kevadises kinnisvara turuülevaates, et rannikualadel on elamumaa turusektoris ka lähematel aastatel perspektiivi. Eelkõige on selle põhjuseks tõsiasi, et vaba elamumaad jääb pealinna piires üha vähemaks ning sealsed hinnad on saavutanud kriitilise piiri, käies suurele osale krundisoovijatest üle jõu.
Näiteks Viimsi vald on muutunud Kinnisvaraeksperdi hinnangul otseselt Tallinna eeslinnaks, sama ilming on täheldatav ka Harku valla pealinna-poolses osas.
Ülejäänud osa Harjumaa ja Lääne-Virumaa piiresse jäävast põhjarannikust moodustab selgelt eraldi piirkonna nii nõudluse kui maa hinna tasemelt, märgib Kinnisvaraekspert. Kuigi keskmine hinnatase jääb selles piirkonnas veel 100kr/m² kanti, siis pole enam kuigi harvad erandid, kui elamumaa või maatulundusmaa eest makstakse ka kuni 200 kr/m².
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lääne-Virumaa rannajoon jaguneb nõudluse järgi enamhinnatud piirkondadeks ? Käsmu (kuni 150 kr/m²), Vergi, Altja, Eisma ja Mustoja (kuni 50 kr/m²) ning vähehinnatud aladeks ? Kunda ja Eru lahe rannad. Hoogne hinnatõus on tabanud Vainupea, Rutja ja Karepa rannaalasid (kuni 75 kr/m²).
Lääneranniku hinnatase on põhjarannikuga võrreldes vähemalt praegu veel madalam. Kui Keila vallas küünivad maahinnad 50 kr/m², siis kaugemal ? Padise vallas ja Läänemaal ? ületab see harva 30 kr/m². Läänemaa hinnatuim piirkond on Rooslepast Nõvani ja Rohuküla ümbruses. Huvitava lahenduse saab, kui krundi hind taandada rannajoone pikkusele, siis ulatub hind heas asukohas kuni 4000 kroonini jooksva meetri eest.
Pärnumaal asub nõutuim piirkond Kabli ranna ümbruskonnas.
Saaremaal on tüüpilisemaks maatehingu hinnaks kujunenud 250 000?300 000 krooni, ent kuna tegu on suhteliselt suurte maaüksustega, siis ületab ruutmeetri hind harva 15 krooni piiri.
Mereranniku äärsete piirkondade kõrval näevad Kinnisvaraeksperdi hindajad suurt tõusupotentsiaali ka siseveekogude äärde jäävate elamumaade hindadel.
Seotud lood
Euroopa julgeolekukeskkond on muutunud viisil, mida paljud ettevõtted ei ole veel oma riskiplaanidesse kandnud. Sõda ei tähenda enam üksnes Teise maailmasõja-aegseid totaalseid purustusi. Tänapäevased rünnakud on vaiksed, sihitud ja sageli raskesti tuvastatavad ning võivad aset leida juba aastaid enne relvakonflikti. Rünnakud võivad mõjutada nii ettevõtete igapäevast toimimist kui ka kindlustuslahenduste kättesaadavust.