- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic−0,18%298,32
- OMX Riga−0,23%931,38
- OMX Tallinn−0,24%1 970,46
- OMX Vilnius−0,06%1 292,31
- S&P 500−0,09%6 840,51
- DOW 30−0,38%47 560,29
- Nasdaq 0,13%23 576,49
- FTSE 100−0,03%9 642,01
- Nikkei 225−0,19%50 559,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%89,76
- OMX Baltic−0,18%298,32
- OMX Riga−0,23%931,38
- OMX Tallinn−0,24%1 970,46
- OMX Vilnius−0,06%1 292,31
- S&P 500−0,09%6 840,51
- DOW 30−0,38%47 560,29
- Nasdaq 0,13%23 576,49
- FTSE 100−0,03%9 642,01
- Nikkei 225−0,19%50 559,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%89,76
- ST
Markus Hääl: loome linnaruumi, kus tahaksid elada sõbrad, võõrad ja me ise
Markus Hääl on viimastel aastatel teadlikult oma eluviisi muutnud, kuid musternäiteks end siiski ei pea. “Olen kasvanud vanemate ja tuttavatega, kes on väga autopõhised olnud. Täna käin ma tööle jalgrattaga, sest kesklinnas tunnen, et nii on mugavam,” rääkis ta ja lisas, et pere ainsa autoga käiakse Käsmus, kus abikaasa peab poodi ja saab puhata.
Transpordis on ta märgatava muutuse teinud ka lennuharjumustes pärast seda, kui avastas, et on ettevõttes kuue kõige suurema jalajälje tekitaja hulgas. Täna ei mahu ta enam esimese 20 sekka. “Valin nüüd palju teadlikumalt, millal lendan ja millal mitte,” nentis ta.
Hääl näeb, et Eestis on palju ruumi kestliku innovatsiooni arendamiseks. Kui rohepööre tundub tihti keeruline ja kulukas, siis tema sõnul peaks tegema lihtsaid samme, mis ei nõua suuri investeeringuid, näiteks sööma vähem steiki ja liikuma auto asemel muul moel.
Muutused ei sünni üleöö, vaid võtavad aega. Hääl tõi näiteks Kopenhaageni, mis on tuntud rattalinn, kuid sealgi võttis rattakultuuriga harjumine omajagu aega. Kõik sai alguse 1970. aastatel, mil kütust nappis ja pühapäeviti keelustati autosõit. Linna infrastruktuuri asuti järk-järgult arendama ja täna on rattaga sõitmine Kopenhaagenis tavapärane eluviis.
Tähtis on näidata eeskuju. Hääl usub, et muutuste juhtimine algab ülevalt, sest kui juhtide seas on näha vastupanu, lüüakse ka allpool käega. “See, kuidas sa ise liigud, millega tööl käid – sellel kõigel on suur roll. Ma kasutan korduvkasutatavat pudelit, kohvitopsi. Usun, et see paneb ka teised inimesed sarnaselt käituma,” märkis ta.
Kodukoht koos inimestega
Laiemat pilti ja linnade arengut vaadates on Hääle sõnutsi oluline, et keskkonnasõbralik areng ei jääks pelgalt teooriaks, vaid liiguks järk-järgult igasse töökohta ja eluasemesse.
Linnades pole oluline üksnes tarbimise vähendamine, vaid ka linnaehituse ja infrastruktuuri muutmine, märkis ta. Hääl toob esile, et Hundipea linnaosa arendus on heaks näiteks kestlikust elukeskkonnast, mille loomiseks on tähtis tasakaalustada ruumi kvaliteeti ja elukeskkonda.
Ta usub, et kvaliteetne ruum, mis muutub aina määravamaks elukoha valikul, suudab inimesed taas üksteisega suhtlema panna. “Hundipea on pikaajaline projekt, mis keskendub mitte ainult rohelisemale tegutsemisele ja säästlikkusele, vaid ka inimeste heaolu tagamisele. Me tahame luua keskkonna, kus tahaksime elada ise, meie sõbrad ja ka inimesed, keda me ei tunne,“ rääkis ta.
Nad on kaasanud juba inimesi, kes soovivad piirkonnas tegutseda, et saada üheskoos aru, milliseid soove ja visioone päriselt ellu viia. “Me ei saa luua kodu- ega ärikeskkonda inimesele, öeldes, et see on valmis ja sulle meeldib see,” möönis ta.
Me ei tunneta suurt probleemi
Kui inimesed on valmis oma eluviisi muutma ja teadlikumalt keskkonnale mõtlema, siis on Hääle sõnutsi võimalik saavutada pikaajaline tasakaal, kus jätkusuutlikkus ei ole enam üksikinimeste algatus, vaid igapäevane praktika hoopis laiemal skaalal.
Selleks on vaja luua vundament ja paika panna visioon, kuna tänased otsused mõjutavad meid aastakümneid. Pika vaatega Hundipeal on tema sõnul selleks edumaa. “Meie eelis on see, et meil on elektrivõrguettevõte, vee-ettevõte, sadam ja me teenime tulu, mille reinvesteerime oma tegevustesse. Meil on osanikud, kes vaatavad tulevikku, ja ärimudel, mis tegemisi toetab,” kirjeldas ta ja lisas, et projekti on täna investeeritud 2 miljonit eurot.
Hetkel kuum
Ka Hundipea jälgib oma tegevuste heitkoguseid. Eelmisel aastal kasvas nende süsiniku jalajälg Hääle sõnul 18%.
Neil on suured laevad, mis lülitavad küll elektril töötades diiselmootorid välja ega paiska tänu sellele õhku emissioone ja tekita müra, kuid elektrist tulev süsiniku jalajälg tekib ikkagi nende tabelisse. Samuti ostsid nad ära sadamas asunud vanad kraanad, mida siiani kasutavad. Ostes kerkis aga kraanade elukaare tõttu taas nende jalajälg. Kui saata kraanad vanametalli ja ringlusse, siis väheneks ilmselt taas jalajälg, rääkis Hääl.
Hääle sõnul on keeruline süsinikuheidet kvantifitseerida. “Me ei näe ja ei tunneta suuremat probleemi, kuid kui ühel hetkel on kadumas päris loodus… Kui ostame ühel hetkel Hiinas toodetud tehismett, siis on hilja. Ja täna me seda veel ei taju,” nentis ta.
Saateformaadile omaselt esitas Markus Hääl järgmisele külalisele küsimuse: kuidas jõuame sinna, et kui oleme ühiskondliku kokkuleppe teinud, üritame seda ka järgida ning kui see ei toimi, läheme edasi?
Äripäeva raadio saatesarjas „Juhtides tulevikku“ avavad tippjuhid, kuidas nemad oma ettevõtet kestlikuma arengu suunas juhivad. Igas saates on külas üks Rohetiigrisse kuuluva ettevõtte juht, keda usutleb saatejuht Rivo Sarapik. Raadiosaade valmib koostöös Äripäeva portaaliga Kestlikkusuudised. Saade on eetris kord kuus neljapäeviti.
Seotud lood
Kolmandik metaaniheitest tuleb põllumajanduses lehma suust ja saba alt, ütleb Agrone Grupi juhatuse liige Margus Muld. “Täna ei oska ega tea keegi, kuidas lehma ja tema seedesüsteemi muuta,” nentis ta raadiosaates “Juhtides tulevikku”.
Tallinna Lennujaamal on ambitsioonikas eesmärk saavutada 2030. aastaks kliimaneutraalsus, kuigi tehnoloogiaid selleks veel pole. Kuidas seda kasumlikult teha, jagab saates “Juhtides tulevikku” Lennujaama finantsjuht ja juhatuse liige Anneli Turkin. Ta kummutab ka müüdi, et lennunduse jalajälg on väga suur.
Toidutööstusettevõtte Paulig Grupi turundusjuht Mariell Toiger usub, et kestlikkus ei tohi olla lihtsalt üks igav kohustus, vaid loomulik osa sellest, kuidas me indiviidide ja ettevõtetena iga päev toimetame. „Päeva lõpuks on see maailma, inimeste ja ka äri huvides. Surnud planeedil ei saa äri teha,“ ütles ta raadiosaates „Juhtides tulevikku”.
Lasita Aken ASi juht Karl-Martin Rammo on roheteemasid alati vajalikuks pidanud, kuid tõeline heureka-hetk tabas teda Rio de Janeiro olümpiamängudeks valmistudes. Ühtekokku neljadel olümpiamängudel osalenud Rammo sõnul oli ujudes igapäevane see, et lahes hulpisid vastu plast ja prügisaared ning surnud ja roiskunud elukad. “See oli hetk, kus taipasin, et olenemata sellest, kus maailma otsas me ka poleks, jõuab kõik ühel hetkel merre,” rääkis ta raadiosaates “Juhtides tulevikku”.
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.
Enimloetud
2
Euroopa Liit on maailma võimsaim majanduskeskkond, loovus tuleb Euroopast
Viimased uudised
Investorite mure: fond viiakse börsilt minema?
Kuidas miljonist saab miljard ja miljardist triljon
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Vaata võrdlustabelit!
Vaata võrdlustabelit!
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Investorite mure: fond viiakse börsilt minema?
Euroopa Liit on maailma võimsaim majanduskeskkond, loovus tuleb Euroopast
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele
