- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic−0,18%298,32
- OMX Riga−0,23%931,38
- OMX Tallinn−0,24%1 970,46
- OMX Vilnius−0,06%1 292,31
- S&P 500−0,09%6 840,51
- DOW 30−0,38%47 560,29
- Nasdaq 0,13%23 576,49
- FTSE 100−0,03%9 642,01
- Nikkei 225−0,19%50 559,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%89,76
- OMX Baltic−0,18%298,32
- OMX Riga−0,23%931,38
- OMX Tallinn−0,24%1 970,46
- OMX Vilnius−0,06%1 292,31
- S&P 500−0,09%6 840,51
- DOW 30−0,38%47 560,29
- Nasdaq 0,13%23 576,49
- FTSE 100−0,03%9 642,01
- Nikkei 225−0,19%50 559,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%89,76
- ST
Pauligi turundusjuht Mariell Toiger: surnud planeedil ei saa äri teha
Toidutööstusettevõtte Paulig Grupi turundusjuht Mariell Toiger usub, et kestlikkus ei tohi olla lihtsalt üks igav kohustus, vaid loomulik osa sellest, kuidas me indiviidide ja ettevõtetena iga päev toimetame. „Päeva lõpuks on see maailma, inimeste ja ka äri huvides. Surnud planeedil ei saa äri teha,“ ütles ta raadiosaates „Juhtides tulevikku”.
Mariell Toigeri sõnul kiputakse kestlikkusest rääkides hüppama liiga kiiresti tegevuste ja raporteerimise juurde, unustades ära, miks see teema on üldse oluline. „Kui alustaksime rohkem eesmärgipärasest kommunikatsioonist, oleks ka tegevused loogilisemad ja arusaadavamad,” tõdes ta.
Paulig on kestlikkusele pühendunud aastakümneid. Ettevõte loodi 1876. aastal ning soov on kesta järgmised 150 aastat ja kauemgi. „See eeldab vastutust tulevaste põlvkondade ja toidutuleviku ees,“ ütles Toiger.
Toiger avas, et nii tal isiklikult kui ettevõttel on oluline soov jätta maailm tulevastele põlvedele paremas seisus, kui see meile anti. „Reisides näeb, kui palju on maailmas prügi. Eestis on meil teed puhtad ja korras, kuid seda ei saa võtta iseenesestmõistetavana,” rääkis ta.
Jätkusuutlikkus pole ainult regulatsioonide täitmine ja tüütu kohustus, vaid osa ettevõtte DNA-st ja igapäevategevustest. Ettevõtetelt oodatakse täna palju suuremat rolli, sest nende mõju ulatub sageli riigipiiridest kaugemale. Ettevõtted peavad ise lahendusi pakkuma, mitte olema osa probleemist, märkis Toiger.
Kopsakad investeeringud
Paulig seadis juba 2018. aastal kestlikkuse eesmärgid aastaks 2030. Viie aasta pärast peab 70% nende müügikäibest tulema toodetest ja teenustest, mis toetavad inimeste ja planeedi heaolu. „Kui palju on neid, kes mõtlevad 12 aastat ette? Tegelikult on see aga isegi lühike aeg,“ lausus turundusjuht.
Et eesmärgid ei jääks pelgalt paberile, lõi Paulig sisemise kliimafondi, mis tähendab, et ettevõte maksustab end oma CO2 heitmete alusel ning investeerib kogutud raha tegevustesse, mis aitavad vähendada jalajälge.
Sel aastal ulatub fondi maht 2,5 miljoni euroni. Raha kasutatakse muu hulgas elektriveoautode kasutuselevõtuks, kestlike pakendite arendamiseks ja põllumajanduslike praktikate uuendamiseks.
Püstitatud sihtidele heidetakse põhjalik pilk peale igal aastal. Kui mõni eesmärk vajab tähtaegade ülevaatamist, tuleb seda teha. Tähtis on see, et nende nimel sihikindlalt töötatakse, möönis Toiger.
Kestlikkus on oluline nii Pauligi töötajatele kui ka tööle kandideerijatele, mida tuuakse töövestlustel sageli esile. „Inimesed tahavad töötada ettevõttes, mille tegevus on väärtuspõhine ja mis loob positiivset mõju. Oleme Pauligis jätkusuutlikkusega tegelenud pikalt ja selleks, et seda hästi teha, tuleb vahel jätta muu tegemata,” selgitas ta.
Aeglased pöörded
Kestlikkus on pika vaate küsimus. Tarneahelas võtab rohepööre aega ja seda eriti põllumajanduses, kus paljud muudatused nõuavad suisa 10–15 aastat tööd. Paulig on olnud mitme oma tarnija esimene klient, kes on sõlminud pikemaajalised lepingud just kestlike lahenduste elluviimiseks.
Üks hea näide on koostöö Lantmänneniga, kellelt hangitakse nisu, mille jalajälg on 30% väiksem tavanisu kasvatamisest ja mille abil saavutati 50% väiksem süsiniku jalajälg Santa Maria tortillade tootmisel.
Hetkel kuum
Tarbija rahakott on aga hinnatundlik ja sageli ei olda valmis maksma rohelisema toote eest. Sel juhul aitavad Toigeri sõnul kaasa regulatsioonid. „Me vajame reegleid, mis aitavad luua võrdset mänguvälja,” lausus ta ja tõi näiteks, et Kesk-Euroopa toiduainetööstuses võiks kasutuses olla juba tarbijate seas omaks võetud toiteväärtuse hindamissüsteem nutri-score.
Toiger usub, et edu omandavad need, kes julgevad katsetada ja proovida, kuid rõhutab, et kõik katsetused ei pea ega saagi olla viljakad.
„Tuleb olla ambitsioonikas ja mitte rahulduda olemasolevaga, vaid seada eesmärk suuremat mõju avaldada. Oled sa tarnija, lahendusepakkuja, tarbija või suurkorporatsioon – me peame kõik mõtlema, mida saame teha, sest see on meie enda ja meie tuleviku huvides,” rääkis Toiger.
Saatele omaselt esitas Toiger järgmisele külalise küsimuse: mis on järgmise kümnendi suurim väljakutse jätkusuutlikkuse valdkonnas sinu ettevõttele?
Äripäeva raadio saatesarjas „Juhtides tulevikku“ avavad tippjuhid, kuidas nemad oma ettevõtet kestlikuma arengu suunas juhivad. Igas saates on külas üks Rohetiigrisse kuuluva ettevõtte juht, keda usutleb saatejuht Rivo Sarapik. Raadiosaade valmib koostöös Äripäeva portaaliga Kestlikkusuudised. Saade on eetris kord kuus neljapäeviti.
Seotud lood
Lasita Aken ASi juht Karl-Martin Rammo on roheteemasid alati vajalikuks pidanud, kuid tõeline heureka-hetk tabas teda Rio de Janeiro olümpiamängudeks valmistudes. Ühtekokku neljadel olümpiamängudel osalenud Rammo sõnul oli ujudes igapäevane see, et lahes hulpisid vastu plast ja prügisaared ning surnud ja roiskunud elukad. “See oli hetk, kus taipasin, et olenemata sellest, kus maailma otsas me ka poleks, jõuab kõik ühel hetkel merre,” rääkis ta raadiosaates “Juhtides tulevikku”.
Creditinfo Eesti tegevjuht ja Rohetiigri nõukoja liige Elari Tammenurm usub, et jätkusuutlik majandusmudel ei sünni kiirete hüpetega ning üksnes regulatsioonide survel. „Kui roheteemad jäävad ainult suurfirmade või aktivistide pärusmaaks, siis me ühiskonnana ei võida. Rohepööre peab olema laiem, kaasav ja teadlikult juhitud protsess – nii majanduses kui ka ühiskonnas tervikuna,“ tõdes Tammenurm raadiosaates “Juhtides tulevikku”.
Ehkki A. Le Coqi juhile Jaanus Vihandile on roheteemad väga südamelähedased, ütleb ta, et otsuseid tuleb teha laiemat pilti ja olukorda arvestades. “Ükskõik, mis ajal me ei elaks, prioriteedid peavad paigas olema. Tänases päevas paneksin ma prioriteediks number üks julgeoleku,” ütles Vihand raadiosaates “Juhtides tulevikku”.
Tallinna Lennujaamal on ambitsioonikas eesmärk saavutada 2030. aastaks kliimaneutraalsus, kuigi tehnoloogiaid selleks veel pole. Kuidas seda kasumlikult teha, jagab saates “Juhtides tulevikku” Lennujaama finantsjuht ja juhatuse liige Anneli Turkin. Ta kummutab ka müüdi, et lennunduse jalajälg on väga suur.
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.
Enimloetud
2
Euroopa Liit on maailma võimsaim majanduskeskkond, loovus tuleb Euroopast
Viimased uudised
Investorite mure: fond viiakse börsilt minema?
Kuidas miljonist saab miljard ja miljardist triljon
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Vaata võrdlustabelit!
Vaata võrdlustabelit!
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Investorite mure: fond viiakse börsilt minema?
Euroopa Liit on maailma võimsaim majanduskeskkond, loovus tuleb Euroopast
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele
