- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic−0,18%298,32
- OMX Riga−0,23%931,38
- OMX Tallinn−0,24%1 970,46
- OMX Vilnius−0,06%1 292,31
- S&P 500−0,09%6 840,51
- DOW 30−0,38%47 560,29
- Nasdaq 0,13%23 576,49
- FTSE 100−0,03%9 642,01
- Nikkei 225−0,19%50 559,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%89,76
- OMX Baltic−0,18%298,32
- OMX Riga−0,23%931,38
- OMX Tallinn−0,24%1 970,46
- OMX Vilnius−0,06%1 292,31
- S&P 500−0,09%6 840,51
- DOW 30−0,38%47 560,29
- Nasdaq 0,13%23 576,49
- FTSE 100−0,03%9 642,01
- Nikkei 225−0,19%50 559,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%89,76
- ST
Agrone Grupi juhatuse liige Margus Muld: suurim jalajälg tuleb metaaniheietena lehma suust ja saba alt
Ehkki põllundusettevõtetele on jätkusuutlikkus üha olulisem prioriteet, siis suuremat pilti vaadates on Mulla sõnul peamised takistused puudulikes teadmistes ja tehnoloogia arengus. “Eestis puudub veel teadmine, kuidas täpselt keskkonnamõju vähendada ja kuidas teatud tehnoloogiad valdkonnas toimivad," ütles ta.
Vastutus keskonnahoiu ja heaolu eest on aga Agrone Grupil suur ja seda jälgitakse igapäevastes tegevustes, näiteks analüüsitakse nii tootehindu kui jälgitakse ökoloogilisi mõjusid tootmisprotsessides. "Aastal 2019 alustasime CO2 jalajälje mõõtmist ja juba praegu on meil väga väike jalajälg võrreldes teiste samas valdkonnas tegutsevate ettevõtetega," lausus Muld.
Mulla sõnul piisab tegelikult väikestest sammudest, mis ei nõua nii palju rahalisi ressursse, kui arvata võiks. “Alustada saab üsna lihtsate vahenditega ning ressursikasutust lahti mõtestada. Esimese hooga pole vaja tohutuid samme ette võtta,” nentis ta.
Agrone Grupp vaatas esmalt üle masinates kasutatavad kütused, kontoriruumides ja lautades põlevad lambid ning küttesüsteemid. Ettevõte ostab rohelise sertifikaadiga energiat, kasutab LED-pirne ning kütab varasema gaasi, diisli ja elektri asemel piimast võetud soojusega.
Need investeeringud on Mulla sõnul äriliselt kasu toonud. “Kõike seda tehes pole me ise tegelikult midagi kaotanud, vaid pigem teeninud, et kasutame vähem ressursse,” lausus ta.
Muld usub, et põllumajandus ja toiduainetööstus on rohepöördeks küll valmis, kuid kõike tuleb teha sammhaaval. Tema sõnul on meil palju potentsiaali ja näiteks Hollandiga võrreldes rohkem ruumi keskkonnatehnoloogiate arendamiseks.
Kui võrrelda, siis Eesti ja Hollandi pindala on pea sama, kuid Hollandis elab 18 miljonit inimest. Eestis on täna lüpsilehmi 83 000, Hollandis 1,5 miljonit. “Vahed on suured ja ka mured on neil suuremad. Et jõuaksime samade küsimusteni, võtab veel aega, kuid kas peame neid lihtsalt niisama ootama. Parem on tegutseda,” lausus ta.
Reaalsus, mitte enam teooria
Agrone hindab oma jätkusuutlikkuse eesmärke igal aastal, et tagada vastavus nõudmistele. Põllumajanduses käib töö aastaringselt ning selgeks tuleb teha, millised on kulud söödale, energiale ja kütusele ning kas ja kui palju on neil mõju keskkonnale.
Agrone siht on, et aastaks 2035 on nad süsinikneutraalne piimatootja, nagu nõutakse. Teekond selleni pole Mulla sõnutsi lihtne.
"Meie suurim väljakutse on lehmade metaanheide ja hetkel pole teaduslikku lahendust, kuidas seda vähendada," märkis ta. Ehkki maailmas on juba erinevaid vahendeid välja mõeldud, puudub info mõju kohta inimestele ja loomadele, lisas ta.
Seejuures on oluline töötajate teadlikkuse tõstmine, millest saab ülejäänud areng alguse. “Oluline on, et kõik meie töötajad mõistaksid, kuidas meie tegevused iga päev mõjutavad loodust ja kuidas me saame neid mõjusid vähendada,” ütles ta.
Hetkel kuum
Muld peab tähtsaks, et ettevõtted investeerivad teadmistesse, koolitustesse ja tehnoloogiatasse, et tulemusi saavutada. Ta usub, et parem on astuda väikseid samme, kui vaadata kõrvalt.
Põllumajandusettevõtjad, kes suudavad oma tegevust kestlikumaks kujundada, võivad Mulla sõnul saada konkurentsieelise. Üks peamisi konkurentsieelisi tuleb välja finantseeringutes. Pangad ja fondid annavad üha rohkem raha ettevõtetele, kellel on hästi välja töötatud keskkonnamõjude vähendamise plaan.
Tuleviku proovikivid, sealhulgas keskkonnaalased regulatsioonid ja teadlik tarbimine, ei ole Mulla sõnutsi enam pelgalt teoreetiline arutelu, vaid reaalsus, millele peab reageerima iga ettevõte.
Küsimus on selles, kui jõulisi samme astutakse. Muld toob esile, et Taanis on loodud mitu heitmemaksu ja soovitakse neid lisada. “Jälgime neid ja vaatame, kui äärmuslikuks minnakse. Küsimus on, et kui müügihinnale midagi lisandub, kas tarbija on valmis seda kinni maksma,” märkis ta.
Sellest mõttest lähtuvalt ja saateformaadile omaselt esitas Muld järgmisele külalise küsimuse: kas inimesed on päriselt valmis rohelisema teekonna eest rohkem raha välja käima ning ise näiteks vähem lennukiga sõitma?
Äripäeva raadio saatesarjas „Juhtides tulevikku“ avavad tippjuhid, kuidas nemad oma ettevõtet kestlikuma arengu suunas juhivad. Igas saates on külas üks Rohetiigrisse kuuluva ettevõtte juht, keda usutleb saatejuht Rivo Sarapik. Raadiosaade valmib koostöös Äripäeva portaaliga Kestlikkusuudised. Saade on eetris kord kuus neljapäeviti.
Seotud lood
Toidutööstusettevõtte Paulig Grupi turundusjuht Mariell Toiger usub, et kestlikkus ei tohi olla lihtsalt üks igav kohustus, vaid loomulik osa sellest, kuidas me indiviidide ja ettevõtetena iga päev toimetame. „Päeva lõpuks on see maailma, inimeste ja ka äri huvides. Surnud planeedil ei saa äri teha,“ ütles ta raadiosaates „Juhtides tulevikku”.
Creditinfo Eesti tegevjuht ja Rohetiigri nõukoja liige Elari Tammenurm usub, et jätkusuutlik majandusmudel ei sünni kiirete hüpetega ning üksnes regulatsioonide survel. „Kui roheteemad jäävad ainult suurfirmade või aktivistide pärusmaaks, siis me ühiskonnana ei võida. Rohepööre peab olema laiem, kaasav ja teadlikult juhitud protsess – nii majanduses kui ka ühiskonnas tervikuna,“ tõdes Tammenurm raadiosaates “Juhtides tulevikku”.
Lasita Aken ASi juht Karl-Martin Rammo on roheteemasid alati vajalikuks pidanud, kuid tõeline heureka-hetk tabas teda Rio de Janeiro olümpiamängudeks valmistudes. Ühtekokku neljadel olümpiamängudel osalenud Rammo sõnul oli ujudes igapäevane see, et lahes hulpisid vastu plast ja prügisaared ning surnud ja roiskunud elukad. “See oli hetk, kus taipasin, et olenemata sellest, kus maailma otsas me ka poleks, jõuab kõik ühel hetkel merre,” rääkis ta raadiosaates “Juhtides tulevikku”.
Ehkki A. Le Coqi juhile Jaanus Vihandile on roheteemad väga südamelähedased, ütleb ta, et otsuseid tuleb teha laiemat pilti ja olukorda arvestades. “Ükskõik, mis ajal me ei elaks, prioriteedid peavad paigas olema. Tänases päevas paneksin ma prioriteediks number üks julgeoleku,” ütles Vihand raadiosaates “Juhtides tulevikku”.
Leedu ühe suurima kinnisvaraarenduskontserni KAITA Group koosseisu kuuluv ettevõte KAITA Development käivitab kaheaastase võlakirjaemissiooni, arendades samal ajal elamukinnisvara projekte Vilniuse silmapaistvamates piirkondades. Investoritele pakutakse aastast tootlust 10,5%. Emissioon kestab 3.–19. detsembrini ja võlakirjad noteeritakse NASDAQi alternatiivsel First North turul.
Enimloetud
2
Euroopa Liit on maailma võimsaim majanduskeskkond, loovus tuleb Euroopast
Viimased uudised
Investorite mure: fond viiakse börsilt minema?
Kuidas miljonist saab miljard ja miljardist triljon
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Vaata võrdlustabelit!
Vaata võrdlustabelit!
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Investorite mure: fond viiakse börsilt minema?
Euroopa Liit on maailma võimsaim majanduskeskkond, loovus tuleb Euroopast
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele
