Energiaparkide arendaja Eveconi juht Karl Kull ja Alexela energiakaubanduse juht Kalvi Nõu leiavad, et Eesti ei olekski üldse pidanud jõudma olukorda, kus Elering tõi üle öö Kiisa jaama turule prognoositust suuremas mahus ning selle äraviimise plaanita, sest see teeb investeerimise ja hindade tegeliku allatoomise väga keeruliseks.

- Eveconi juht Karl Kull usub, et kuna energeetika on konservatiivne sektor, siis selles ei saa lubada äkkmuudatuste tegemist.
- Foto: Andras Kralla
Sisuturundusliku saate „Energiakool“ saatejuht Henrik Kalmet päris, kuidas me sellisesse olukorda sattusime. Kull pakkus, et turuprognooside kaardistamises tehti midagi valesti ja Kiisa lisavõimsuste kasutamine on selle tunnistus.
Samuti ei too leevendust juulis toimuv uute võimsuste hange. „Me desünkroniseerisime Vene võrgust juba veebruaris,“ ütles Kull, mille peale Nõu lisas: „Juulis alles selgub, kas keegi tuleb hankele pakkuma ja kui see osutub edukaks, siis seade ehitatakse alles paari aasta pärast.“
Nõu sõnul muudab see murelikuks just talve vaadates. „Võrdleme võimsust, mida Baltikumis külma ilmaga vaja on, selle osaga, mis võimsusturult sagedusturule läheb, ja näeme, et sel on selge mõju päev ette turule ning hindadele.“ Tarbijate jaoks on hinnad seeläbi kallimad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Üks osa probleemi lahendusest on energia salvestamine, mis juba praegu aktiivselt sagedusturule siseneb. „Suhteliselt kindel on, et ühtegi suurt energiaprojekti ei panda enam püsti salvestuseta,“ arvas Kull ja lisas, et turuloogika paneb arendajad ise salvestust tootmisele juurde ehitama.
Nõu ei nõustunud, sest praegu on riigil plaan roheenergia tootjate abistamiseks hinnalaed kehtestada. „Arendajat ei huvita, kas toodab hästi tuulisel ajal või saaks mõnel tunnil salvestatud energiat müüa, sest riik maksab nagunii raha. Salvestus mingis mahus oleks tark kohustus, selleta läheb kõik jälle riigile kallimaks.“
Saates on juttu veel eri salvestuslahendustest, ootustest riigile ja sellest, kumb peaks enne tulema: energiat tarbiv tööstus või energia tööstusele tarbimiseks.
Eveconi juht Karl Kull: selliseid äkkmuudatusi energeetikas ei saa lubada
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Varahaldur ja majandusekspert Peeter Koppel leiab, et praegune majanduskeskkond on suhteliselt kesine, kuid me pole selles lõpuni ise süüdi.
„Kui Ukrainas käib sõda ja USA presidendi Donald Trumpi trikid on kõik ebastabiilsemaks muutnud, siis ei juhtu midagi, kui oma taastuvenergia eesmärgid natukene hiljem saavutame,“ ütles Rohetiigri nõukogu esimees Andres Veske.
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.