Otsustamine surve all: mida me saame õppida reaalajas reageerimisest

Näiteks on kriitilistes ametites – arstid, piloodid, kriisimeeskonnad – oluline tegutseda kiiresti, kuid mitte impulsiivselt. Otsused sünnivad struktuuri, harjutamise ja olukorrateadlikkuse koosmõjul. Samamoodi kasutavad paljud ärijuhid ja analüütikud tööriistu, mis aitavad reaalajas muutuvat infot kiiresti hinnata.

Üha rohkem inimesi harjutab sellist mõtteviisi läbi simulatsioonide või mänguliste platvormide. Näiteks erinevad live panustamise valikud, kus koefitsiendid ja olukorrad muutuvad sekunditega ja mida saab jälgida, et õppida infot hindama ja mõistma, kuidas valikud tekivad dünaamilises keskkonnas. Just sellised live panustamise valikud aitavad luua arusaama sellest, kuidas otsused kujunevad muutuvate sisendite mõjul.

See ei tähenda kohest reageerimist – pigem vastupidi. Paljud vaatlejad kasutavad selliseid olukordi, et treenida oma “otsustamislihast”, jälgides, millal olukord muutub ja millised märgid sellele eelnevad.

Sarnast lähenemist kasutatakse ka ärianalüütikas. Turutrendid, valuutakursside liikumised või isegi tarneahelate häired nõuavad võimet prognoosida ja hinnata, millal tasub tegutseda ja millal mitte. Selline otsustamine põhineb sageli kogemuse, andmete ja sisetunde tasakaalul.

Kiire reageerimise võime ei sünni kaosest, vaid heast struktuurist. Üks tuntud mudel kiirete otsuste tegemiseks on OODA loop– Observe, Orient, Decide, Act. See mudel, algselt pärit lennuväe treeningust, aitab vaimset protsessi jagada selgeteks etappideks: kõigepealt jälgi, siis kohanda end olukorraga, alles seejärel langeta otsus ja tegutse.

Sarnast lähenemist saab rakendada igas ärilises kontekstis – olgu selleks tarnelogistika, kliendisuhted või sisemiste konfliktide lahendamine. Kui inimene on õppinud oma sisemist OODA-protsessi märkama ja arendama, väheneb tunduvalt emotsionaalse impulsi mõju.