• OMX Baltic−0,18%298,32
  • OMX Riga−0,23%931,38
  • OMX Tallinn−0,24%1 970,46
  • OMX Vilnius−0,06%1 292,31
  • S&P 500−0,09%6 840,51
  • DOW 30−0,38%47 560,29
  • Nasdaq 0,13%23 576,49
  • FTSE 100−0,03%9 642,01
  • Nikkei 225−0,1%50 602,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%89,85
  • OMX Baltic−0,18%298,32
  • OMX Riga−0,23%931,38
  • OMX Tallinn−0,24%1 970,46
  • OMX Vilnius−0,06%1 292,31
  • S&P 500−0,09%6 840,51
  • DOW 30−0,38%47 560,29
  • Nasdaq 0,13%23 576,49
  • FTSE 100−0,03%9 642,01
  • Nikkei 225−0,1%50 602,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%89,85
  • ST
  • 02.09.22, 10:00

Järgmisest aastast kohustuslik jätkusuutlikkuse raport suunab ettevõtjaid energiatõhususele mõtlema

Kas teadsid, et juba järgmisel aastal kohaldatakse kõigis Euroopa Liidu riikides ettevõtete kestlikkuse raporteerimise direktiiv ehk CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive)? See tähendab, et suurettevõtetel tuleb 2023. aasta majandusaruandes tegevusaruande osana avaldada jätkusuutlikkuse raport, mis kajastab, kuidas ärijuhtimine ja -tegevus mõjutavad potentsiaalseid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid ühiskondlikke väljakutseid.
Järgmisest aastast kohustuslik jätkusuutlikkuse raport suunab ettevõtjaid energiatõhususele mõtlema
Suurettevõteteks, kellel tekib järgmisest aastast raporti esitamise kohustus, loetakse kõiki avaliku huvi üksuseid, kus on üle 500 töötaja. Samas tasub tähele panna, et tulevikus laieneb aruandluse kohustus ka teistele. 2023. majandusaasta kohta peavad aruande esitama kõik suurettevõtted ja 2026. majandusaasta kohta kõik börsil noteeritud väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Eestis on selliseid firmasid kokku ligi 240.
Mida peab sisaldama jätkusuutlikkuse kohta käiv raport?
Uus direktiiv tähendab, et laialt levinud ESG (environmental, social and corporate governance) aruandluse põhimõtete ja raamistike alusel töötatakse selle aasta sügiseks välja Euroopa Liidu kestlikkuse aruandluse standardid (ESRS). Seega peavad ettevõtted hakkama raporteerima oma äri majandamisel käiku võetud jätkusuutlikke ja vastutustundlikke samme ning plaane, mis lähtuvad keskkonna-, sotsiaal- ja ärijuhtimisaspektidest.
Avalikustama tuleb hakata sektori- ja ettevõttespetsiifilist teavet, mis muudab ettevõtted oluliselt läbipaistvamaks ja võrreldavamaks konkurentidega. Lisaks nõutakse ka sektorite ülest teavet, mis on võrreldav kõigi Euroopa Liidus tegutsevate ettevõtetega. Seega saab tegu olema kindlasti äärmisel mahuka infokogumiga.
Juba ainuüksi kliimastandardi järgi tuleb avalikustada, kuidas on ettevõtte ESG strateegia ja ärimudel kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega.
• Millised on kliimamuutuse mõjud ettevõttele? Kuidas nendega arvestatakse ettevõtte strateegias ja ärimudelis?
• Kuidas on tagatud ettevõtte strateegia ja ärimudeli vastupidavus kliimamuutusega kaasnevatele ülemineku ja füüsilistele riskidele, sh kliimamuutuse erinevate stsenaariumite korral?
• Millised on kliimamuutusega seotud riskid, võimalused ja mõjud ettevõtte väärtusahela kontekstis?
• Kuidas kasutatakse motivatsiooni- ja tasustamissüsteemides jätkusuutlikkuse mõõdikuid?
• Milline on ettevõtte kasvuhoonegaaside emissiooni jalajälg ja selle võrdlus baasaastaga?
• Kas ja kuidas arvestatakse äriliste otsuste (nt investeerimisotsused) tegemisel nende mõju kliimamuutuste vähendamisele?
• Kui suur osa ettevõtte käibest, investeeringutest ja kuludest on kooskõlas ELi kestliku rahastuse taksonoomiaga ehk on n-ö roheline?
Aruandest saab firmadele iga-aastane kohustus, kus tuleb näidata ka progressi võrreldes baasaastaga. Seega jätkusuutlikke ja vastutustundlikke meetmeid kasutusele võttes ja tegevusi muutes peavad tulemused igal aastal olema veidi paremad kui eelmisel.
Mida tähendab uus kohustus ettevõtetele tänasel päeval?
Lähtuvalt ettevõtte suurusest võib uus aruandluse kohustus tunduda hetkel kauge tulevikuna, kuid tegelikult tasub juba nüüd oma ettevõtte tegevust ja väärtusruumi vastutustundlikumaks ning jätkusuutlikumaks kujundada. Miks mitte panna esimesed eesmärgid paika juba uueks majandusaastaks tegevusplaane ja eelarveid koostades?
Vaadates eespool mainitud kliimastandardit, siis on eriti oluline keskkonna- ja energiasäästlikkuse prisma kaudu vaadata kõiki tootmise, transpordi ja ka kinnisvaraga seotud tulevasi investeeringuid. Näiteks kui ettevõttel on lähiaastatel eesmärk leida uus kontor või tootmishoone, siis tasub juba praegu astuda vajalikud sammud, et see investeering tulevikus kvalifitseeruks “rohelisena’’ ja vähendaks ettevõtte jalajälge. Üks võimalus selleks on ehitada energiatõhus rohehoone või renoveerida vana vastavalt sellealastele nõuetele.
Forus on kõigile huvilistele abiks energia­tõhusa rohehoone konsultatsiooniga, mille alusel koostatakse tehniline lähteülesanne projekteerijale. See tagab, et ehituse või renoveerimise käigus arvestatakse kõigi oluliste seaduste ja nõuetega ning lõpptulemus on kooskõlas nii ettevõtte vajaduste kui ka jätkusuutlikkuse standarditega. Energiatõhus projekt annab ka paremad finantseerimistingimused kinnisvaraga seotud investeeringutele. Foruse asjatundlikud spetsialistid nõustavad ettevõtet igas ehitusetapis ja tänu sellele on ärihoonele võimalik väljastada rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika alusel LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) sertifikaat, mis tõendab hoone keskkonnasõbralikkust.
Energiatõhusate majade ja rohehoonete kohta saab lugeda ning rohkem infot küsida Foruse veebist

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.12.25, 13:02
KAITA Group käivitab 10,5% tootlusega võlakirjade emissiooni, kutsudes üles investeerima Vilniuses ehitatavatesse uutesse korterelamutesse
Leedu ühe suurima kinnisvaraarenduskontserni KAITA Group koosseisu kuuluv ettevõte KAITA Development käivitab kaheaastase võlakirjaemissiooni, arendades samal ajal elamukinnisvara projekte Vilniuse silmapaistvamates piirkondades. Investoritele pakutakse aastast tootlust 10,5%. Emissioon kestab 3.–19. detsembrini ja võlakirjad noteeritakse NASDAQi alternatiivsel First North turul.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
Luutari üheks põhiliseks äriks on saanud kulla kokkuost ja müük, rääkis ettevõtte omanik ja juht Luule Emmar.
Saated
  • 08.12.25, 09:38
Pandimajade perenaine: kulla hinnaralli tõi hüppelise kasvu
Kiiresti laieneva firma vastu tuntakse huvi välismaalt
Äripäeva Lääne-Virumaa TOPi võitnud Kunda Sadama juhile Daimar Truijale (paremalt teine) andsid tunnustuse üle Coop Panga juht Arko Kurtmann (vasakult esimene), töötukassa juht Gert Tiivas (vasakult teine) ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
  • PRO
TOP
  • 05.12.25, 06:00
Lääne-Viru edukaim on hädas kaikaid kodarasse loopivate naabritega
Lisatud 100 Lääne-Virumaa edukamat ettevõtet
Kangete napside kõrval on ASi Prike portfellis ka Guinnessi õlu.
Majandustulemused
  • 04.12.25, 14:50
Alkoholimüüja kasvatas käivet
Äripäeva Raplamaa TOPi võitnud ERA Valduse ASi rabameister Andres Soomre (vasakult teine). Teda õnnitlevad töötukassa juht Gert Tiivas (vasakult), Coop Panga juht Arko Kurtmann ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
  • PRO
TOP
  • 04.12.25, 11:00
Raplamaa TOPi võitjal oli rekordaasta
Lisatud 100 Raplamaa edukamat ettevõtet
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

78%
13.1%
8.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele