Miks jäävad vajalikud ümberkorraldused sageli poolikuks ja mida teevad teisiti need organisatsioonid, kus muutused päriselt õnnestuvad, räägib Äripäeva raadios lähemalt rahvusvahelise kogemusega muudatuste juhtimise konsultant ja Change Partnersi juht Ekke Sööt.

- Fotol vasakult: Eve Noormägi, Ekke Sööt ja Külli Gutmann.
- Foto: Andres Laanem
Ekke Sööti eestvedamisel on kaheksa aastat uuritud Eesti ettevõtete muudatuste praktikaid. Värske uuring kinnitab, et peamine probleem pole muutustes endis, vaid nende elluviimises – rollide selguses, juhtide koostöös ja paralleelsete projektide mõistlikus juhtimises.
Saates “Teabevara tund” tuleb juttu, kuidas muudatustega alustada, miks on vaja selget omanikku ja mõjuanalüüsi, milles seisneb tipp- ja keskastmejuhi rollide erinevus ning milline peaks olema tõhus kommunikatsioon. Samuti arutleme, kuidas mõõta muudatuste edukust, millal saab protsessi lõppenuks lugeda ning miks tuleks AI kasutuselevõttu käsitleda organisatsioonilise muutusena.
Küsivad personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann ja teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ekspert selgitab, mis takistab organisatsioonides muudatuste elluviimist
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tulu- ja käibemaksu osas on Eesti jõudnud inimliku taluvuspiiri lähedale ja maksuküüru kaotamine suurendas sotsiaalset ebavõrdsust, rääkisid KPMG maksuvaldkonna juht Joel Zernask ja maksuspetsialist Einar Rosin.
Üks e-kaubanduse probleemiring seondub kauba tagastamisega, klient peab saama kasutada oma kaubast taganemise õigust selgituste ja vaidlemiseta, teisalt satuvad poed aeg-ajalt silmitsi ka saritagastajatega.
Kuidas muuta inimeste juhtimine ettevõttes strateegiliseks tööriistaks, mis toetab äristrateegiat, arendab kultuuri ja soodustab innovatsiooni, selgitas Äripäeva raadios lähemalt käitumisteadlane ja strateegilise arengu nõustaja Merle Liisu Lindma.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.