Eesti kapitalil põhinev ettevõte Derivaat NH3 valmistub Paldiskis käivitama roheammoniaagi piloottehast.

- Ettevõtte Derivaat NH3 juht Erik Laidvee sõnul saab pilootprojekti õnnestumisel näha märksa suuremaid tehaseid.
- Foto: Mihkel Maripuu/Postimees/Scanpix
Tehase eesmärk on testida energiatõhusamat tootmistehnoloogiat ja siseneda kiiresti kasvavale rahvusvahelisele merenduskütuste ning väetiste turule, selgus Äripäeva raadio saatest "Cleantech". Ettevõtte juht Erik Laidvee ütles, et otsustavaks saavad elektri hind, skaleerimisvõimekus ja ekspordinõudlus.
Roheammoniaaki nähakse üha enam ühe võimaliku lahendusena rahvusvahelise merenduse süsinikuheite vähendamiseks. Paldiski pilootprojekt on suunatud eeskätt ekspordile ning lõpptarbijateks saavad tõenäoliselt laevandusettevõtted ja pikemas plaanis ka väetisetootjad.
Paldiskisse rajatav tehas on pilootprojekt, kus toodetakse aastas ligikaudu 40 000 tonni rohevesinikku ja sellest omakorda umbes 22 500 tonni roheammoniaaki. Samas sõnab Laidvee, et päris arvestatavast tootmisest saaks rääkida kümme korda suuremate koguste juures.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samas tunnistab ettevõtte juht, et Eesti üheks suurimaks kitsaskohaks on elektri hind. Elektrikulu moodustab ligi 70% roheammoniaagi omahinnast, mistõttu rajatakse Paldiskisse paralleelselt ka gaasielektrijaam. Elektrijaama eesmärk on tagada tootmisele stabiilsem ja konkurentsivõimelisem energiasisend ning vähendada sõltuvust turuhindadest.
Pilootprojekti õnnestumisel näeb ettevõte järgmise sammuna märksa suuremaid tehaseid, sealhulgas Ida‑Virumaal ja pikemas perspektiivis ka väljaspool Eestit. “Väikesed mahud ei vii veel kasumisse – skaleerimine on vältimatu,“ ütles Laidvee.
Pikemalt saab kuulda saatest "Cleantech". Saadet juhib Mart Valner.
Saadet toetab Sunly AS ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Paldiskisse kerkib kahe aasta pärast roheammoniaagi tehas
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Paldiski tööstusparki tahetakse rajada tehas, mis hakkaks laevadele kohalikust taastuvenergiast vesinikku ja seejärel ammoniaaki tootma.
Paldiskisse plaanitav rohevesiniku ja ammoniaagitehas saab seemnerahaks veerandi projekti maksumusest.
Paari päeva eest sildus Muugal esimene rohemetanooliga sõitev laev, milline on laevakütuste tulevik, sellest rääkis Tallinna Sadama juhatuse liige ja äriarenduse juht Rene Pärt Äripäeva raadios.
Lisatud rohevesiniku plussid ja miinused
Taastuvvesinikku kasutatakse üle maailma aina rohkem. Ka Eestis on arengud üsna optimistlikud ja on loota, et vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtus ei jää me pealtvaatajateks, kirjutab Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaekspert Eva-Ingrid Rõõm.
Euroopa julgeolekukeskkond on muutunud viisil, mida paljud ettevõtted ei ole veel oma riskiplaanidesse kandnud. Sõda ei tähenda enam üksnes Teise maailmasõja-aegseid totaalseid purustusi. Tänapäevased rünnakud on vaiksed, sihitud ja sageli raskesti tuvastatavad ning võivad aset leida juba aastaid enne relvakonflikti. Rünnakud võivad mõjutada nii ettevõtete igapäevast toimimist kui ka kindlustuslahenduste kättesaadavust.