Eesti tööandjate keskliidu hinnangul on kliimaseaduse koostmine läbikukkunud, energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt lubab, et seadust koostatakse kõigiga arvestades ja läbi mõeldes.

- Energeetikaminister Andres Sutt
- Foto: Liis Treimann
Äripäeva raadio hommikuprogrammis pidasid kliimaseaduse üle debatti energeetika- ja keskkonnaminister
Andres Sutt ning tööandjate keskliidu innovatsiooninõunik
Kati Rostfeldt.
“Me tegime aasta tagasi ettepaneku kliimaseaduse teekaartidega edasi minna, et eesmärkide selgust suuremaks saada. Meie hinnangul täna tulemust ei ole,” selgitas Rostfeldt, miks on tööandjate liidu jaoks kliimaseaduse menetlus läbikukkunud. Ta lisas, et kõikide osapoolte jaoks on seaduse koostamine võtnud meeletult aega, kuid see peab sündima kompromisside tulemusel.
Sutt tõdes, et saab tööandjate murest hästi aru. “Seda seadust on ühtemoodi vaja nii looduskaitse vaatest kui ettevõtluse vaatest, et kõigil oleks kindlustunne ja elukeskkond Eestis oleks parim, mis saab olla elamiseks,” rääkis minister.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Intervjuus kuuleb lähemalt, miks kliimaseaduse teekaartide koostamine on veninud ning mida positiivset saab menetlemisest välja tuua. Lisaks selgitatakse intervjuus, miks kliimaseadust vaja on, mis on teekaardid ja mida ettevõtjad peavad seaduse juures arvestama.
Debati viis läbi Polina Volkova.
Tööandjad kuulutavad kliimaseaduse läbikukkunuks. “Me oleme väga palju aega juba kulutanud”
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Valitsus kiitis lõpuks heaks riikliku energia- ja kliimakava (REKK) ajakohastamise, kuid selles ei arvestata loodava kliimaseadusega, kuna seaduse tegemine on topanud, aga Eestil on vaja, et Euroopa Komisjon lõpetaks meie suhtes algatatud rikkumismenetluse.
Eestimaa Looduse Fond ja Keskkonnaõiguse Keskus julgustavad valitsust edasi liikuma ühe tervikliku kliimaseaduse loomisega, tükeldamine nõrgendaks nende sõnul seaduse mõju.
Reformierakond ja Eesti 200 lubasid riigikogu valimiste eel, et kehtestavad võimule saades kliimaseaduse. Nüüd kahekesi riiki tüürides jäetakse kliimaseaduse eelnõu aga sahtlisse. Poolteist aastat pingutusi siiski luhta ei lähe, lubavad asjaosalised.
Tööandjate keskliidu arvamus, et kliimaseadus ei anna ettevõtjatele selgust, ei päde, sest seaduseta pole poliitilistel sõnumitel kaalu, kirjutab rohetehnoloogia liidu juht Kädi Ristkok.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.