Kursimuutus: kuidas hooga tehtud kliimaseadusele järsult pidurit tõmmati
Reformierakond ja Eesti 200 lubasid riigikogu valimiste eel, et kehtestavad võimule saades kliimaseaduse, nüüd kahekesi riiki tüürides jäetakse kliimaseaduse eelnõu aga sahtlisse. Poolteist aastat pingutusi siiski luhta ei lähe, lubavad asjaosalised.
President Alar Karis jättis välja kuulutamata riigikogus vastu võetud maapõueseaduse täiendamise seaduse, sest see pole kooskõlas põhiseadusega ja sellega loodud ettevõtlusvabaduse piirang pole proportsionaalne.
Kuigi ehitussektor on tarbija ega paiska ise emissioone õhku, kulub pool Eesti energiatarbimisest hoonetele. Riigi esindajad selgitavad, mis regulatsioonid muutuvad ja kuidas hoonete energiatõhusust tõstetakse.
Pärast terve sügise kestnud arutelusid tõi kliimaminister valitsuse ette uuesti kliimakindla majanduse seaduse. Koalitsioonipartnerid soovivad seda veel muuta, tööandjate liit hoopis ära kaotada.
Eesti võtab avasüli vastu välisinvestorid, aga kodumaistele antakse sõnum: parem oleks, kui sa ei teeks seda, mida sa teha tahad, jagab oma tunnetust ulatuslikult energiatööstuses tegutseva Biofueli tegevjuht Andreas Laane.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.