Eesti noorte finantskirjaoskus on ajas paranenud, kuid praeguseks on endiselt väike hulk neid, kes teab isegi, kas neil on teine pensionisammas pärast tööle asumist, ütles LHV Varahalduse juht Vahur Vallistu.

- Vahur Vallistu tunnistab, et noorte finantsteadmised on aastatega paranenud, kuid üldpilt on endiselt kehv ning tööd jagub.
- Foto: Raigo Pajula
Vallistu rääkis Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis, et näiteks suvel LHV praktikantidega suheldes tuli välja, et väga vähesed teadsid oma teise pensionisamba olemasolust, kuigi tegemist võinuks olla keskmisest finantsteadlikemate noortega. "Tööd on teha omajagu," nentis Vallistu.
Vallistu jagas ka mõtteid, kuidas saaks noorte finantsteadlikkust suurendada.
Vahur Vallistuga vestles Karl-Eduard Salumäe.
Artikkel jätkub pärast reklaami
LHV arvustab noorte finantsteadmisi: isegi meie praktikandid ei tea, et neil on pensioni teine sammas
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Majanduslik ja sotsiaalne lõhe kasvab
Noorte finantskäitumine on muutuste tuules – osa on hakanud oma tulevikku varakult ja targalt üles ehitama, samal ajal kui teised seisavad silmitsi tööpuuduse ja vähese kindlustundega. Tähtis on, et me noori toetaks, kirjutab Swedbanki noortepanganduse valdkonna juht Triin Jalakas.
LHV süüdistab Luminori pensionikogujate eksitamises ja neile kalli fondi pähemäärimises, mis käitub sisuliselt nagu odav indeksifond. Luminor eitab süüdistusi, kuid halvimal juhul maksavad 17 666 pensionikogujat teenuse eest, mida nad sisuliselt ei saa.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.