Tööõnn ei sünni juhuslikult, vaid teadlikust juhtimisest. Meeskonna- ja juhtimiskoolitaja Kaido Pajumaa sõnul on tööpiin tihti tagajärg, mitte põhjus – ja selle juured peituvad väsinud juhtides, katkises usalduses ja lahtirääkimata probleemides.

- Helen Roots ja Kaido Pajumaa.
- Foto: Andres Laanem
Vaimse tervise kuu lõpetuseks tundus olevat paslik uurida, kuidas juhid saavad hoida meeskonna töörõõmu ja ennetada tööpiina. Oktoobrikuises saates "Töö ja palk" oli sel teemal kõnelemas Motivaator.ee juht ja kogenud juhtimiskoolitaja
Kaido Pajumaa.
Pajumaa selgitas saates, mis on terve meeskonna tunnused ja kuidas tööpiin üldse tekib. Selgub, et sageli ei ole põhjuseks mitte liigne töökoormus, vaid psühholoogilise turvatunde puudumine – tunne, et inimest ei kuulata ega märgata.
Koolitaja rääkis ka sellest, kuidas head juhid võivad tahtmatult tekitada kiusu või hirmukultuuri, kui keskenduvad liialt tulemustele ja jätavad unarusse inimliku poole. Millal muutub aga nõudlik juhtimine töökiusuks? Ja kuidas väsinud juht ise võib saada tööpiina allikaks?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pajumaa jagas ka kolme praktilist sammu, millega iga juht saab juba homme suurendada oma meeskonna töörõõmu.
- Loo avatud suhtluskeskkond!
- Anna selget, toetavat tagasisidet!
- Hoolitse iseenda energiataseme ja vaimse tasakaalu eest!
„Vaimne tervis pole pehme teema,“ rõhutas Pajumaa. „See on ettevõtte tootlikkuse ja inimeste püsivuse alus.“
Saadet juhtis
Personaliuudiste juht Helen Roots.
Kui töörõõm muutub piinaks – kas süüdi on juht, süsteem või väsinud meeskond?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tugev, kohalik majandus ei sünni ainult ettevõtluse toetusest, vaid sellest, kui inimesed on terved, vaimselt tugevad ja saavad oma kogukonnas hästi hakkama, kirjutab sotsiaalminister Karmen Joller (Reformierakond) vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Suvel, kui enamik inimesi puhkab, võiks tööd teha oma tempos, kaugtööna maakodust, et jõuab ka tomateid kastma ja järve ujuma, leiab tööpsühholoog ja tööõnne eestkõneleja Tiina Saar-Veelmaa.
Kuidas mõjutab töötajate heaolu nähtus nimega organisatsioonikultuur ning kas ja kuidas mõjutavad töötajad ise organisatsioonikultuuri? Kuidas teadlikult organisatsioonikultuuri kujundada ja millest alustada, eriti siis, kui ettevõttes on nt üle 1000 töötaja? Kuidas on üldse võimalik igaüheni jõuda?
Viimase paarikümne aastaga üles ehitatud inimkeskne juhtimiskultuur teeb vähikäiku, tõdeb psühholoog ja organisatsioonikultuuri disainer Tiina Saar-Veelmaa.
Üle 18 aasta muutumatuna püsinud Tallinki Club One’i lojaalsusprogramm läbis põhjaliku uuenduskuuri. Uued sammud ja värsked ideed tulenesid nii klientide ootustest kui ka ettevõtte soovist pakkuda lojaalsetele klientidele paremaid ja õiglasemaid hüvesid.