USA otsus kehtestada sanktsioonid Venemaa suurimatele naftafirmadele Rosneftile ja Lukoilile on Donald Trumpi esimene reaalne surveavaldus Venemaa vastu, rääkis Äripäeva välistoimetaja Indrek Lepik. “Need ei ole sõnad, need on teod,” sõnas ta.

- USA kehtestas sanktsioonid Venemaa naftahiidudele Rosneftile ja Lukoilile, et survestada Moskvat alustama rahukõnelusi Ukrainaga.
- Foto: AFP/Scanpix
Indrek Lepiku hinnangul ei ole tegemist pelgalt kahe ettevõtte karistamisega, vaid see on osa laiemast ja süsteemsemast strateegiast.
Lepik selgitas, et sanktsioonidega on kaasnenud ka niinimetatud teisesed tollid India suhtes. India ostab suure osa Vene naftast, rafineerib selle ümber ja müüb saaduse edasi Euroopa turule. “See on juba natukene süsteemsem lähenemine, kui lihtsalt valida välja kaks ettevõtet ja neile sanktsioonid peale lüüa,” ütles ta.
Ajastust peab Lepik samuti kõnekaks. Euroopa Liit ja Suurbritannia valmistavad samal ajal ette uusi sanktsioonipakette, mis tugevdavad rahvusvahelist survet Venemaa energeetikasektorile.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Nii et hoog ja momentum on praegu olemas,” lisas Lepik.
Intervjuus arutleti pikemalt ka selle üle, mis võib edasi saada ning kuidas kujunevad Donald Trumpi ja Vladimir Putini suhted.
Küsis Martin Teder.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ameerika Ühendriikide president Donald Trump teatas kolmapäeval uutest ulatuslikest sanktsioonidest energiagigantide Rosneft ja Lukoil vastu.
Euroopa Liit leppis neljapäeval kokku uues sanktsioonide paketis Venemaa vastu, mis sihib eelkõige Moskva niinimetatud varilaevastikku ehk tankereid, millega püütakse vältida naftaekspordi piiranguid, ning keelab Vene veeldatud maagaasi (LNG) impordi.
Washington ja New Delhi arutavad tariifide kärpimist. Trump ähvardab Hiina tooteid 100% tollimaksuga haruldaste muldmetallide ekspordipiirangute tõttu.
Valmib 12punktiline rahuplaan
Kõige suuremat muret tekitab Vana Maailma pealinnades hirm, et USA on nõus koos Venemaaga Ukrainat survestama veel mingite territooriumite ära andmisele.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Võlakirju saab märkida 28. augustini