USA otsus kehtestada sanktsioonid Venemaa suurimatele naftafirmadele Rosneftile ja Lukoilile on Donald Trumpi esimene reaalne surveavaldus Venemaa vastu, rääkis Äripäeva välistoimetaja Indrek Lepik. “Need ei ole sõnad, need on teod,” sõnas ta.

- USA kehtestas sanktsioonid Venemaa naftahiidudele Rosneftile ja Lukoilile, et survestada Moskvat alustama rahukõnelusi Ukrainaga.
- Foto: AFP/Scanpix
Indrek Lepiku hinnangul ei ole tegemist pelgalt kahe ettevõtte karistamisega, vaid see on osa laiemast ja süsteemsemast strateegiast.
Lepik selgitas, et sanktsioonidega on kaasnenud ka niinimetatud teisesed tollid India suhtes. India ostab suure osa Vene naftast, rafineerib selle ümber ja müüb saaduse edasi Euroopa turule. “See on juba natukene süsteemsem lähenemine, kui lihtsalt valida välja kaks ettevõtet ja neile sanktsioonid peale lüüa,” ütles ta.
Ajastust peab Lepik samuti kõnekaks. Euroopa Liit ja Suurbritannia valmistavad samal ajal ette uusi sanktsioonipakette, mis tugevdavad rahvusvahelist survet Venemaa energeetikasektorile.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Nii et hoog ja momentum on praegu olemas,” lisas Lepik.
Intervjuus arutleti pikemalt ka selle üle, mis võib edasi saada ning kuidas kujunevad Donald Trumpi ja Vladimir Putini suhted.
Küsis Martin Teder.
Indrek Lepik: Vene naftasanktsioonid on Trumpi esimene reaalne surveavaldus
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ameerika Ühendriikide president Donald Trump teatas kolmapäeval uutest ulatuslikest sanktsioonidest energiagigantide Rosneft ja Lukoil vastu.
Euroopa Liit leppis neljapäeval kokku uues sanktsioonide paketis Venemaa vastu, mis sihib eelkõige Moskva niinimetatud varilaevastikku ehk tankereid, millega püütakse vältida naftaekspordi piiranguid, ning keelab Vene veeldatud maagaasi (LNG) impordi.
Washington ja New Delhi arutavad tariifide kärpimist. Trump ähvardab Hiina tooteid 100% tollimaksuga haruldaste muldmetallide ekspordipiirangute tõttu.
Valmib 12punktiline rahuplaan
Kõige suuremat muret tekitab Vana Maailma pealinnades hirm, et USA on nõus koos Venemaaga Ukrainat survestama veel mingite territooriumite ära andmisele.
Leedu ühe suurima kinnisvaraarenduskontserni KAITA Group koosseisu kuuluv ettevõte KAITA Development käivitab kaheaastase võlakirjaemissiooni, arendades samal ajal elamukinnisvara projekte Vilniuse silmapaistvamates piirkondades. Investoritele pakutakse aastast tootlust 10,5%. Emissioon kestab 3.–19. detsembrini ja võlakirjad noteeritakse NASDAQi alternatiivsel First North turul.