Kuigi ei ole selge, kes on häirinud viimase nädala jooksul Taani õhuruumi ja lennujaamade tööd, võib käitumismustri põhjal öelda, et häiringutega on seotud Venemaa, rääkis droonitootja LendurAI ja õhuväe endine ülem Jaak Tarien.

- Esmaspäeval olid Taani õhuruumis seatud piirangud.
- Foto: Reuters/Scanpix
“See on ikkagi teadlik häirimine,” oli Tarien Äripäeva raadio hommikuprogrammis kindel. “Kes iganes seda teeb ‒ ütleme, et tõenäoliselt Venemaa käsilased ‒ on leidnud tundliku soone.”
Ta lisas, et Venemaa on droonihäiringuid ka enda nahal tundnud, kui Ukraina on pidanud droonirünnakute pärast lennujaamu sulgema. “Nüüd tundub, et on vastukäigud, et haavata meie majandust siin läänes ja jätta endast selline hirmujälg.”
Drooniekspert selgitas ka seda, miks Taani droone alla ei tulistanud ning miks võib arvata, et Venemaa on nende häiringute taga. Lisaks rääkis Tarien, milliseid droone LendurAI arendab ning kas ettevõte kasutab oma droonides Hiina kiipe.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsis Ken Rohelaan.
Drooniekspert hübriidrünnakutest: Venemaa käsilased leidsid tundliku soone
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Taani lääneosas asuvaid lennujaamu häirisid alates kolmapäeva õhtust tundmatud droonid, üks lennukeskustest tuli sulgeda mitmeks tunniks, kuni see taasavati neljapäeva varahommikul.
Taani peaminister Mette Fredrikseni sõnul sattus Taani infrastruktuur olulise rünnaku alla, kui esmaspäeval tuli tundmatute droonide tõttu sulgeda mitmeks tunniks riigi suurim lennujaam.
Droonide põhjustatud häired lennujaamades on reaalne ja tõenäoliselt kasvav probleem, rääkis Lennuliiklusteeninduse lennujuhtimise osakonna juhataja Mihkel Haug. “Meil ei ole head rohtu kõige negatiivsema ärahoidmiseks,” sõnas ta.
Eesti kaitsetööstus on kirju nagu laigud vormil: uuendada püütakse nii punkreid kui ka droone ja nii mõnigi on saanud oma toote lahingus testitud ja on valmis massiliselt tootma hakkama, kui sõda peaks jõudma kodumaale. Teised aga panevad end veel alles valmis, et kaitseväes huvi tekitada.
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.