Droonide põhjustatud häired lennujaamades on reaalne ja tõenäoliselt kasvav probleem, rääkis Lennuliiklusteeninduse lennujuhtimise osakonna juhataja Mihkel Haug. “Meil ei ole head rohtu kõige negatiivsema ärahoidmiseks,” sõnas ta.

- Droonid häirisid sel nädalal korduvalt Taani lennujaamade tööd.
- Foto: AFP/Scanpix
Kopenhaageni juhtum näitab Mihkel Haugi sõnul, et droonid võivad lennuliiklust tõsiselt häirida, eriti kui lennuväli asub mere lähedal. Ta rõhutas, et lennundus õpib igast juhtumist ning kindlasti lisandub ka uusi reegleid droonioperaatoritele ja -käitajatele. Samas möönis ta, et pahatahtlikke või teadmatuses tegutsejaid reeglid ei peata.
“Just nagu kunagi arvasime, et GPS-häired on lokaalsed probleemid, selgus, et need on osa laiemast hübriidrünnakust,” märkis Haug.
Politsei ja kaitsevägi on varustatud tehniliste vahenditega, näiteks droonipüssidega. “Päriselus pole olnud vaja kasutada ühtegi olukorda, aga kindlasti teste on tehtud,” tõdes Haug. Samas lisas ta, et ka alla tulistamine on riskantne, sest kukkuv droon võib põhjustada veel rohkem kahju.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Haugi sõnul on droonindus muutumas igapäevaelu osaks. “Enamikul inimestest on head kavatsused, aga nagu liikluses, leidub ka neid, kes ületavad kiirust või ei ole kõige selgema peaga,” ütles ta.
Intervjuus rääkis Haug ka röövlindude kasutamisest droonide peletamisel ning andis nõu, kuidas käituda, kui märkad drooni seal, kus seda olla ei tohiks.
Küsis Aivar Hundimägi.
Lennujuht drooniohust: kõige negatiivsema stsenaariumi vastu head rohtu pole
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Taani peaminister Mette Fredrikseni sõnul sattus Taani infrastruktuur olulise rünnaku alla, kui esmaspäeval tuli tundmatute droonide tõttu sulgeda mitmeks tunniks riigi suurim lennujaam.
Me peame olema valmis selleks, et Venemaa võib saata ründedroonid ka Eesti õhuruumi, aga mitte seepärast kartma, ütleb õhuväe staabiülem kolonel Fredi Karu.
Eesti kaitsetööstus on kirju nagu laigud vormil: uuendada püütakse nii punkreid kui ka droone ja nii mõnigi on saanud oma toote lahingus testitud ja on valmis massiliselt tootma hakkama, kui sõda peaks jõudma kodumaale. Teised aga panevad end veel alles valmis, et kaitseväes huvi tekitada.
Leedu ühe suurima kinnisvaraarenduskontserni KAITA Group koosseisu kuuluv ettevõte KAITA Development käivitab kaheaastase võlakirjaemissiooni, arendades samal ajal elamukinnisvara projekte Vilniuse silmapaistvamates piirkondades. Investoritele pakutakse aastast tootlust 10,5%. Emissioon kestab 3.–19. detsembrini ja võlakirjad noteeritakse NASDAQi alternatiivsel First North turul.