Korraga on palju kriise, nii et valijal on raske keskenduda, ütleb kohalike omavalitsuste valimiste eel politoloog ja teadur Lauri Peterson.

- Erakonnad lubavad kohalike valimiste eel soodsat elektri hinda, aga pole ühel meelel, kuidas selleni jõuda. Pildil Enefit Greeni tuule- ja päikesepark Pakri poolsaarel.
- Foto: Andras Kralla
Kliimapoliitika kahvatub toimetuleku ja julgeoleku kõrval, nagu on märgata riigipoliitikas, nendib Lauri Peterson. “Ma ei märganud, et valimisprogrammid rõhutaksid üldist lähenemist kliimapoliitikale või oleks süsteemne arusaam sellest, kuidas me kliimakriisi lahendame,” rääkis ta saates “Kestlikul kursil”.
Ühest küljest ei keskendu poliitikud kliimale, teisalt ei nõua seda ka valijad. Miks peaks poliitik rääkima kliimast, kui inimesed muretsevad, kas nad tulevad majanduslikult toime ja pääsevad bussiga arsti juurde või jookseb küla elanikest tühjaks?
“Meil on nii palju kriise korraga, et valijatel on raske keskenduda. Tänu sellele tuleb kliimakriis viimase teemana,” nentis Peterson, kuid lisas, et kliima on tihedalt seotud teiste suurte probleemidega nagu sõjad, inflatsioon ja takistused tarneahelates.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saates tuleb lähemalt juttu neljast valimisprogrammides esile kerkinud teemast, mis puudutavad keskkonda: energeetika, transport, linnaruum ja rohealad ning hooned. Samuti sellest, kuidas erinevad lubadused ja probleemid linnas ja maal.
Juttu tuleb ka sellest, millised erakonnad näevad taastuvenergias võimalusi, kes tahab jätkata põlevkiviga ning kes rohepöörde lõpetada.
Saadet juhib Karmen Laur.
Teadur valimiste eel: valija ei suuda kriisides orienteeruda
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kliimapoliitika on valimisprogrammides nõrguke
Kuigi kliimamuutuste küsimus peaks olema elukeskkonna tuum, jääb see Eesti erakondadele kohalike valimiste kontekstis parimal juhul kõrvalteemaks, kirjutab politoloog Lauri Peterson.
Taastuvenergiast rääkides tuleks rohkem rõhuda kasuteguritele, mida arendus kohalikele inimestele toob, märkis analüütik ja politoloog Tõnis Leht Äripäeva raadios. “Üldine õhustik ei ole roheteemadel lihtsamaks läinud, aga toimivad argumendid on olemas,” sõnas Leht.
Lühiajaliselt 43 miljardit eurot ehk 0,25% Euroopa Liidu SKPst, aga tänavuste põlengute ja üleujutuste järelmid jäävad meid veel mitmeks aastaks mõjutama ning toovad ühtekokku 126 miljardi euro suuruse kahju.
Eesti inimesele läheb korda metsandus, mitte kliima, ja lähiaastail süveneb skepsis nii inimestes kui poliitikas üha rohkem, tõdevad politoloog Tõnis Leht ja ettevõtja Mihkel Tammo.
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.