Šveitsi elanikud hääletavad peagi rahvahääletuse käigus e-identideedi kehtastamise poolt, mille kehtima hakkamisel võiks Eesti ettevõtetel olla suur potentsiaal.

- Šveitsi linna Genfi tänav
- Foto: Reuters/Scanpix
Kui Šveitsi rahvas hääletaks e-identideedi poolt, siis Eesti ettevõtted saaksid oma teenuseid sinna pakkuda, sest meil on e-riigi kogemus juba olemas, rääkis Šveitsi majandusnõunik Mirjam Loertscher Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Šveitsi riigi on ka eripärad, mida tihti unustatakse ära ‒ nad ei ole Euroopa Liidus ning neil ei ole eurosid. Samas on Šveits sõlminud EL-ga majanduskokkuleppeid ning see lihtsustab äritegemist seal. Samuti peab meeles pidama, et Šveits on neljakeelne riik. Loertscheri sõnul pakuks Šveits Eesti ettevõtjatele rahulikku poliitilist ja majanduslikku keskkonda, nullilähedast inflatsiooni ning stabiilset turgu.
Samuti selgitas Loertscher, millise valdkonna ettevõtteid Šveitsi oodatakse, mis võimalused ettevõtetel seal on ning miks üldse tasub Šveitsi turule minekut kaaluda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsis Ireene Kilusk.
Šveitsi rahvahääletus lubab Eesti ettevõtjatele läbimurret
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
USA president Donald Trump kehtestas kümnetele riikidele uued tollimaksud ja tegi ametlikuks hiljutised kaubanduslepped Ühendkuningriigi ja Euroopa Liiduga.
“Tubli tüdruku mentaliteet võiks poliitikast ära kaduda”
Ettevõtja Reet Roosi ajab närvi, kui aeglaselt Eestis kaitsetööstust arendatakse. Eesti peaks võtma korralikult laenu, relvastuma ja arendama välja korraliku sõjatööstuse. “Me peame üles leidma endas samasuguse kaitsetahte, nagu on soomlastel, mitte arutama siin Portugali kinnisvara üle.”
Ideaalis peaks ettevõtlus toimuma ilma riigi sekkumiseta, praktikas jääksid paljud ekspordi- ja ärivõimalused riigi toeta kasutamata, kirjutab välisministeeriumi äridiplomaatia osakonna peadirektor Priit Kallakas.
Praegused intressimäärad toetavad taastumist
Euroopa Keskpank jättis intressimäärad praegusele tasemele, vajadust võimalike muutuste järele intressimäärades on sobilik hinnata järgmiste nädalate ja kuude majandusnäitajate põhjal, kirjutab Eesti Panga president Madis Müller.
Euroopa julgeolekukeskkond on muutunud viisil, mida paljud ettevõtted ei ole veel oma riskiplaanidesse kandnud. Sõda ei tähenda enam üksnes Teise maailmasõja-aegseid totaalseid purustusi. Tänapäevased rünnakud on vaiksed, sihitud ja sageli raskesti tuvastatavad ning võivad aset leida juba aastaid enne relvakonflikti. Rünnakud võivad mõjutada nii ettevõtete igapäevast toimimist kui ka kindlustuslahenduste kättesaadavust.