Ideaalis peaks ettevõtlus toimuma ilma riigi sekkumiseta, praktikas jääksid paljud ekspordi- ja ärivõimalused riigi toeta kasutamata, kirjutab välisministeeriumi äridiplomaatia osakonna peadirektor Priit Kallakas.

- Eesti äridiplomaatia ei ole kunagi varem olnud nii aktiivne kui viimastel aastatel, kirjutab välisministeeriumi äridiplomaatia osakonna peadirektor Priit Kallakas (pildil).
- Foto: Kristi Sits
Rahvusvahelistel suhetel, majandusel ja Eesti ettevõtete käekäigul on palju kokkupuutepunkte. Viimasel ajal igapäevased teemad, nagu globaalsed tollisõjad, sanktsioonid ja riikidevahelised suhted laiemalt, mõjutavad otseselt ka meie ettevõtteid. Näiteks on raske eksportida turule, kus on kõrged tollimaksumäärad, kus toimub topeltmaksustamine või kus ei tunnustata Euroopa Liidu sertifikaate.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Allhankest omaenda toodeteni murdmine on paljudele Eesti ettevõtetele jõukohane, kui unustada ära hirmutavad müüdid, teha asju õiges järjekorras ja sundida end agressiivsemalt müüma, kirjutab Insero juht ja Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu liige Oliver Mets.
Eesti käekäiku väga otseselt puudutava Soome majanduslangus ei ole katastroofiline ning kui üle lahe suudetakse olulistes küsimustes kurssi hoida, siis võib järgmisel kümnendil rääkida taas eduloost, kirjutab SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori praktikant Marcos Mõrd.
Šveitsi kontserni kuuluva masinatööstusfirma MDC Max Daetwyler Eesti jäi mullu ligi poole miljoni euroga kahjumisse, sest ettevõte tegi raamatupidamises erakorralisi korrigeerimisi ja mahakandmisi.
Mis juhtub Tallinnaga siis, kui kaob elekter, katkeb side või tekib ulatuslik julgeolekukriis? Kui palju saab loota linnale, kui palju peavad valmis olema inimesed ise ning millist rolli mängivad Eesti kaitse- ja tehnoloogiaettevõtted?