Peaminister on visanud kivi kaupmeeste kapsaaeda ja süüdistab kasvavates toiduhindades mitte maksutõuse, vaid liiga suuri ja uhkeid kaubanduspindu. Rimi Eesti juht Kristel Mets lükkas ümber, et viimastel aastatel oleks palju ja uhkemaid toidupoode juurde ehitatud.

- Kus need uhked kauplused on, küsis Rimi juht.
- Foto: Andras Kralla
“Ega need ei ole uhkemad, kui olid 5 aastat tagasi või 10 aastat tagasi. Suhteliselt samad on kõik. Kus siis need nüüd uhked on ja kallid on?” küsis Mets Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Ta tõi esile, et Rimil oli viie aasta eest 96 000 ruutmeetrit müügipinda ja praegu 98 000 ruutmeetrit. Sama ajaga on Rimi aga sulgenud 11 poodi ja avanud 9 poodi. “Arvuliselt oleme vähenenud,” viitas Mets.
Intervjuus kirjeldas Mets käibemaksu tõusu mõju tarbimisele ja tõi välja, millistele toodetele Rimi maksutõusu edasi ei kanna. Samuti arutles ta, kuidas aitaks toidu hindu vähendada näiteks poodide lahtiolekuaegade lühendamine ja sortimendi vähendamine ning kuidas neid muutusi ellu viia. Samuti pakkus ta välja, kuidas võiks toidu käibemaksu mõju esialgu väiksemas mahus katseda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsis Hando Sinisalu.
Rimi juht peaministrile: meie poed pole uhkemad kui viis aastat tagasi
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rahvaalgatus toidu käibemaksu langetamiseks on kogunud juba 80 000 allkirja, kuid valitsus jäi kindlale seisukohale, et toidukaupade käibemaksu langetamine toidu hindu ei muuda ja kõrgetes hindades on süüdi kaubanduspaleed.
Kui Põhjamaades nähakse poevarguste kurja juurena iseteeninduskassasid, siis Eestis peitub põhjus inimeste kehvas rahalises seisus. „Vargused on rohkem liikunud igapäevastesse toidukaupadesse,“ ütles Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Veel on vara hinnata, kui suurt mõju avaldab juulis kerkinud käibemaks piirikaubandusele, sõnas Tõrva Tarbijate Ühistu juhatuse liige Ilona Osijärv.
“Märkimisväärselt suur hinnatõus“
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks juulis võrreldes eelmise kuuga 0,6%. Mulluse juuliga võrreldes tõusis indeks 5,6%.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.