Kui Põhjamaades nähakse poevarguste kurja juurena iseteeninduskassasid, siis Eestis peitub põhjus inimeste kehvas rahalises seisus. „Vargused on rohkem liikunud igapäevastesse toidukaupadesse,“ ütles Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
“Alkohol on alati aktuaalne, aga näiteks viimase paari aasta uustulnuk on kallimad maiustused ja šokolaad,” ütles
Kristjan Anderson. Ta tõdes, et viimastel aastatel on varguskatsete arv ja kahju ettevõttele suurenenud.
Soome poekett K-Market teatas sel nädalal, et kaotab iseteeninduskassad, sest inimesed kipuvad toimima ebaausalt, vahendas Helsingin Sanomat. Poeketi esindaja sõnas, et ka Rootsis on sarnane trend.
Anderson aga leiab, et Eestist iseteeninduskassad ei kao. Mustvalgeid tõendeid selle kinnituseks pole.
Selveri puhul on viimase paari aasta keskmine kahjutase sarnane selle ajaga, kui iseteenindust veel üldse ei kasutatud, rääkis ta. Umbes kolmandik inimesi Eestis tänini ei kasuta seda teenust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks arutati intervjuus, kuidas Selver tuleb toime müügimahu vähenemisega, kas kaubanduspinda on Eestis liiga palju ning milline on e-kaubanduse roll tulevikus.
Küsis Kaspar Viira.
Poevargused sagenevad. Selveri esindaja: alkohol on alati aktuaalne, nüüd ka šokolaad
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) näitas teises kvartalis mõningast paranemist ning kasvas kiirhinnangu kohaselt 0,5 protsenti, teatas statistikaamet.
Keskpäeval on Valka ostukeskuse juures vähemalt pooled autod Eesti numbrimärgiga, aga millegipärast ei tule inimesed Läti poest välja pungil täis ostukärudega.
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja nendib, et ehkki Eestis on toidukaupade hinnatõus Euroopa keskmisest kiirem, pole see ometi nii suur, kui statistikast paistab.
Leedu ühe suurima kinnisvaraarenduskontserni KAITA Group koosseisu kuuluv ettevõte KAITA Development käivitab kaheaastase võlakirjaemissiooni, arendades samal ajal elamukinnisvara projekte Vilniuse silmapaistvamates piirkondades. Investoritele pakutakse aastast tootlust 10,5%. Emissioon kestab 3.–19. detsembrini ja võlakirjad noteeritakse NASDAQi alternatiivsel First North turul.