Kuidas ehitada organisatsioonikultuuri, mis liidab eri generatsioone, ühendab kontorit ja eesliini ning loob võrdsed võimalused kõigile töötajatele? Saates "Teeninduse teejuht" jagavad kogemusi ja vaateid Coop Eesti personalidirektor Kerstin Jaani ning Tele2 personalijuht Helena Viiroja.

- Tele2 Eesti personalijuht Helena Viiroja, saatejuht Maarit Eerme ja Coop Eesti personalidirektor Kerstin Jaani.
- Foto: Äripäev
Vestluses selgub, et organisatsioonikultuur pole pelgalt kirjasõna või plakat seinal, vaid igapäevane käitumine, suhtlus ja juhtimispraktika. Mõlemad teenindusettevõtte personalijuhid toovad saates näiteid, kuidas neid strateegiliselt organisatsiooni igapäevaellu põimida.
Saates käsitletakse ka sisekommunikatsiooni rolli, hüvede disaini ja töötajate kaasamise viise suurorganisatsioonides.
Järjepidev kultuuriga tegelemine annab ettevõtetele konkurentsieelise, tugevdades töötajate püsivust, brändi usaldusväärsust ja võimet kohaneda muutustega, leitakse saates.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saadet juhib
Kaubandus.ee juht Maarit Eerme.
Coopi ja Tele2 kogemus: kuidas luua firmas kultuur, mis päriselt toimib
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtete juhid mudivad töötajaid veidi rohkem kontoritesse tagasi, aga mitte ka nii palju, et kõiki seal oma laud ootaks.
Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli rääkis, et nende ettevõttes toimib lühem töönädal, sest töötajate efektiivsus on kõrge ning kõik eesmärgid saavad täidetud.
Kui eelmised generatsioonid pidasid ületöötamist normaalseks ja sellest räägiti isegi uhkusega, siis praegu tööturule sisenenud noored ei lepi kesise juhtimisega ja lähevad lihtsalt töölt ära, sõnab juhtimis-coach Marika Raiski.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.